Uuringus saavad 15. märtsist 18. aprillini osaleda kõik geenidoonorid, teatas ülikool.

"Iga geenidoonori panus on tähtis, sest võimalikult mitmekesise teabe analüüsimine võimaldab paremini mõista, miks esinevad inimeste vaimses tervises nii suured erinevused," ütles uuringu üks eestvedajatest neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto.

Uuringus osalemiseks kutsutakse kõiki 200 000 geenidoonorit täitma veebiküsimustikku.

Uuringu kaasjuhi professor Lili Milani sõnul liigub meditsiin kogu maailmas suunas, kus igale inimesele leitakse just talle sobiv ennetus- või raviplaan. "Uuring aitab tuvastada seni teadmata seoseid vaimse tervise probleemide ja geenide vahel, mis võimaldavad astuda järgmist sammu tervisedenduses, mida iseloomustab kasvav personaalsus ning tervishoiusektori ressursside võimalikult tõhus kasutamine," lisas Milani.

Kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul ilmneb mõni vaimse tervise probleem elu jooksul ligikaudu 50 protsendil inimestest. Depressioon, ärevus, keskendumisraskused ja rahutu uni on ühed sagedamini esinevad vaimse tervise probleemid, millega on paljudel isiklik kokkupuude.

Uuringus on oodatud osalema kõik geenidoonorid. Lehto sõnul ei oma tähtsust, kas inimesel on elu jooksul vaimse tervise probleem esinenud või mitte.