Oidermaa sõnul on ärevust tundena väga tavaline. "Seda võiks defineerida kui tunnet, mis tekib reaktsioonina kas reaalsele või ettekujutatud ohuolukorrale, mis leiab aset ilmselt tulevikus. Ehk see on ka tuleviku peale mõtlemisega seotud tunne," ütles ta saates "Terevisioon".

Kas tegu on hea või halva ärevusega, sõltub Oidermaa sõnul sellele tundele omistatud tähendusest. Näiteks on ärevus ka see, kui oodata oma sünnipäeva või sõpra reisilt koju – inimene lihtsalt tajub seda sel juhul põnevuse või elevusena.

"Kui see on aga seotud mingite negatiivsete tagajärgedega, siis hakkad ette mõtlema katastroofistsenaariume kuni selleni välja, et hakkadki vältima teatud olukordi," võrdles psühholoog. Kui inimene mingeid olukordi väldib, sest peab neid liiga õudseks, ongi tegu ärevushäirega.

Samas saab ärevuse küüsis inimene ise enda heaks üht-teist ära teha ja alustuseks oma ärevusega paremini tuttavaks saada. "Tasub mõelda, kuidas ma seda tunnen? Kuidas see mul kehas tundub? Millised mõtted mul sellega seonduvad kõige tihemini? Mis olukordades see on enam esile tulnud?" loetles Oidermaa.

Kui ärevustunde põhjus ja kulg on selge, võiks inimene ise katsetada erinevaid nippe. "Kõige klassikalisemad on hingamisharjutused, erinevad lõdvestusharjutused ja näiteks tehnikad, millega tähelepanu eemale juhtida oma ärevatelt mõtetelt või ärevalt tundelt," sõnas ta.

Kes näiteks kardab ühistranspordiga sõita, võib proovida peatuses mõne minuti jooksul sügavalt sisse ja välja hingata. Samuti võib Oidermaa sõnul proovida oma tähelepanu teadlikult kõrvale viia. "Võib hakata lugema, mitu autot sõidab mööda, kui palju tuvisid lendab, kui palju inimesi on, mis värvi riietega nad on. Või siis võib hakata oma peas mõnd laulukest näiteks kordama ja proovida sellele keskenduda," soovitas ta.

Äreva inimese kõrvalseisja võiks psühholoogi sõnul samuti püüda sügavalt hingata ja rahulikuks jääda. "Ärevus on õudselt nakkav tunne. Kui keegi kõrval on ärev, siis sa võib-olla kehaliselt hakkad juba ise ka natuke nihelema," kirjeldas ta. Sel juhul aitab Oidermaa sõnul, kui oma tunnete teemal rääkida. "Kui on lähedane inimene ja tead, et talle võiks see sobida, siis ka ümbert kinni võtmine või pai tegemine võivad väga hästi tegelikult rahustada," märkis ta veel.

Ärevushäirest on Anna-Kaisa Oidermaa sõnul võimalik üle saada kas ravimite, psühhoteraapia või eneseabiga. "Kindlasti julgustaksin väga abi otsima – saab ka teistmoodi," ütles ta.