Rasvumine ohustab Eestis rikkamaid mehi ja vaesemaid naisi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Suur kehamassiindeks soodustab ka diabeedi, kroonilise neeruhaiguse, luu- ja lihaskonnahaiguste ning vähkkasvajate teket.
Suur kehamassiindeks soodustab ka diabeedi, kroonilise neeruhaiguse, luu- ja lihaskonnahaiguste ning vähkkasvajate teket. Autor/allikas: Sandra Cohen-Rose and Colin Rose/Flickr (CC BY-SA 2.0)

Tartu Ülikoolis tehtud analüüs näitas, et 2018. aastal oli Eestis ligikaudu neljandik meestest ja viiendik naistest rasvunud. Rasvumisel oli oluline seos nii vanuse, hariduse, sissetuleku, alkoholi tarvitamise, suitsetamise kui ka hinnanguga enda tervisele. Neid seoseid teades saavad teadlased rasvumise levikut tõhusamalt vähendada ja ennetada.

Rasvumise levimus on mõnekümne aasta jooksul maailmas kahekordistunud, sest inimeste liikumis- ja toitumisharjumused on muutunud.

Rasvumisega on seotud ka väga palju tervisemuresid. Teaduskirjanduse põhjal on enam kui kaks kolmandikku ülemäärase kehakaaluga inimeste surmadest põhjustatud südame-veresoonkonnahaigustest. Suur kehamassiindeks soodustab ka diabeedi, kroonilise neeruhaiguse, luu- ja lihaskonnahaiguste ning vähkkasvajate teket.

Kuna ligikaudu kolmveerand ülemäärasest kehakaalust tingitud tervisekaotusest on seotud just rasvumisega, on Maailma Terviseorganisatsioon võtnud üheks oma eesmärgiks rasvumise kasv peatada.

Seda, milline on Eesti täiskasvanute rasvumise levimus ja sellega seotud tegurid, uuris Elisa Kender Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös. Tema töö põhineb 2000.–2018. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise läbilõikelistes uuringutes osalenud 25–64-aastaste elanike andmetel. Kokku analüüsis Kender 20 901 inimese andmeid. Rasvunute hulka liigitati vastajad, kelle kehamassiindeks oli vähemalt 30.

Rasvumise levimus

Elisa Kenderi analüüsist nähtus, et aastatel 2000–2018 tõusis Eestis nii meeste kui ka naiste rasvumise levimus. Kui 2000. aastal oli meeste seas rasvunuid 14,3 protsenti ja naiste seas 17,7 protsenti, siis 2018. aastal oli neid juba vastavalt 22,8 protsenti ja 18,9 protsenti.

Meeste rasvumise levimus tõusis järsult aastatel 2000–2008, pärast seda tõus aeglustus. Naistel oli aastatel 2000–2014 rasvumise tõus laugem ja pärast seda hakkas levimus mõnevõrra langema. Kas need muutused on tulnud, et jääda, on Kenderi sõnul veel vara öelda.

"Siiski võib selline muutus tähendada, et teaduskirjanduses esitatud prognoos, mille järgi võiks 2025. aastal Eestis üle 20-aastaste täiskasvanute rasvumise levimus olla 34 protsenti, on üle hinnatud," arutles Kender.

Rasvunud naine ja mees

Analüüsi tulemused näitasid, et suurem tõenäosus olla rasvunud oli üle 35-aastastel madalama haridustasemega meestel ja naistel. Samuti ohustas rasvumine rohkem neid, kes tarvitasid alkoholi korraga suurtes kogustes ehk kuus või enam alkoholiühikut; lisaks ka endiseid suitsetajaid ning neid, kes hindasid enda tervist halvaks.

Veel oli rasvumine iseloomulik (vaba)abielus, töötavatele ja suurema sissetulekuga meestele ning väiksema sissetuleku, madalama tajutud stressitasemega ja kehaliselt mitteaktiivsetele naistele.

Neli ettepanekut

Elisa Kenderi hinnangul on rasvumist väga tähtis põhjalikult uurida, sest see aitab üles leida just need rahvastikurühmad, kellele tuleb rasvumise ennetamiseks ja vähendamiseks keskenduda.

"Jälgides rasvumise levimuse suundumusi ning uurides selle seoseid mitmesuguste sotsiaal-majanduslike, käitumuslike ja tervisega seotud teguritega, on võimalik kujundada tervisepoliitikat ning tervisedenduse tegevusi. Nende teadmiste põhjal saab ka hinnata, kas senine tegevus on ennast õigustanud või tuleks midagi muuta," ütles ta.

Analüüsi tulemuste põhjal tegi Kender ettepanekud rasvumise levimuse vähendamiseks ja ennetamiseks:

– sotsiaalministeeriumis tuleb valmiva toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamisel arvestada rasvumise suundumustega ja täpsustada seal seatud eesmärke;

– suitsetamisest loobumise programmides tuleb tähelepanu pöörata toetavatele tegevustele, mis aitavad hoida kaalutõusu kontrolli all;

– alkoholi liigtarvitamise programmides tuleb tähelepanu pöörata kehakaalule;

– rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030 tuleb jätkata kavandatud prioriteetsete sekkumismeetmetega, mis puudutavad tasakaalustatud toitumist ja kehalist aktiivsust, keskendudes tegevuse planeerimisel suurema rasvumise levimusega rahvastikurühmadele.

Elisa Kender tutvustas magistritööna valminud analüüsi "Eesti täiskasvanute rasvumise levimus ja sellega seotud tegurid aastatel 2000–2018" arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsil.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: