Hea kõhurasv võib kergendada koroonaviiruse kulgu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

„Võimalik, et vistseraalse rasvkoe „tervis“ on ka põhjus, miks naised põevad COVID-19-t üldiselt kergemalt kui mehed,“ märgivad autorid.
„Võimalik, et vistseraalse rasvkoe „tervis“ on ka põhjus, miks naised põevad COVID-19-t üldiselt kergemalt kui mehed,“ märgivad autorid. Autor/allikas: Bill Dickinson/Flickr (CC BY-NC 2.0)

Ehkki kõrge kehamassiindeks on COVID-19 läbipõdemisel riskitegur, ei sõltu haiguse kulg ainuüksi inimese rasvaprotsendist. Oluline on hoopis elundeid ümbritseva vistseraalrasva käekäik. Viimane võib selgitada, miks põevad naised COVID-19 läbi kergemini, selgub eestlaste osalusel valminud rahvusvahelisest uuringust.

"Nii palju, kui praegu on teada, siis [koroonaviirusega – toim.] nakatumise tõenäosust rasvkude ei muuda, küll aga võib tal olla haiguse kulgu määrav roll," ütlevad TÜ biokeemia dotsent Priit Jõers ja TÜ bioloogia külalisprofessor Indrikis Krams. Koos kaasautorite Severi Luoto, Markus Rantala ja Tatjana Kramaga uurisid nad inimese rasvkoe mõju uue koroonaviiruse läbipõdemisele.

Kehamassiindeks, aga mitte ainult

Priit Jõersi ja Indrikis Kramsi sõnul mõjutavad COVID-19 kulgu inimese kaasnevad haigused. Näiteks võib COVID-19 kulgeda raskemalt südame-veresoonkonna haigustega, ainevahetussündroomiga ja suhkruhaigetel inimestel. Kuna rasvumine on nimetatud haigustega seotud, pole autorite sõnul üllatav, et võrreldes normaalkaaluliste inimestega võivad suure kehamassiindeksiga (KMIga) inimesed sattuda tõenäolisemalt COVID-19-ga haiglasse.

Samas pole KMI koroonaviiruse kulgemise ennustamisel võluvits, sest see ei näita paremat rasvkoe tüüpi või rasvkoe ainevahetuslikku "tervist". Inimesel on nimelt kaht tüüpi rasvkudet: nahaalune rasv ning siseorganeid ümbritsev vistseraalne rasv. "Kuna viimane paikneb kõhupiirkonnas, on inimese vööümbermõõdu paisumisel põhiline "süü" just sellel rasvkoel," ütlevad Jõers ja Krams. Vistseraalrasva koe häired on oluliselt kahjulikumad kui nahaalusel rasval, sest just vistseraalkoes vallanduvad signaalmolekulid, mis tekitavad kehas põletikku.

"Seepärast pole ka üllatav, et teadaolevatel andmetel on vistseraalse rasvkoe suurenemine ja/või häired tema funktsioonis üheselt negatiivse mõjuga COVID-19-t põdevatele inimestel, raskendades haiguse kulgu," tõdevad uurijad. Vistseraalse rasvkoe häired ei kergita aga alati kehamassiindeksit ehk COVID-19 raskusastme ennustamisel pole KMIst alati kasu.

Vistseraalrasvkoe tervis = koroonahaige tervis

Ehkki kõrgem kehamassiindeks on Priit Jõersi ja Indrikis Kramsi sõnul kindel riskitegur, võib eriti just vistseraalse rasvkoe ainevahetuslik "tervis" olla koroonaviiruse kulu ennustamisel KMIst veel olulisem. Seega mõjub koroonahaigele halvasti kõik, mis tema vistseraalse rasvkoe tervist halvendab, näiteks ülesöömine, liigne alkohol ja keskkonnamürgid.

"Võimalik, et vistseraalse rasvkoe "tervis" on ka põhjus, miks naised põevad COVID-19-t üldiselt kergemalt kui mehed," märgivad autorid. Täpsemalt on naistel vistseraalne rasvkude enamasti tervem ning selles esineb neil vähem põletikke kui meestel.

Vistseraalrasvkoe eripäradega võib Jõersi ja Kramsi sõnul seletada ka märgatavaid erinevusi COVID-19 läbipõdemisel erinevate etniliste rühmade esindajate vahel. "Maailma eri paigus on COVID-19 patsientide protsent, kellel see haigus kulgeb raskelt, erinev," ütlevad nad, "nagu ka vistseraalse rasva "tervis" erinevat päritolu inimestel." Siiski pole selle seose kohta veel piisavalt infot, et teha kaugeleulatuvaid järeldusi, hoiatavad autorid.

"Ülekaalulisuse paradoks"

Nagu eespool öeldud, võib rasvkude määrata koroonapatsiendi haiguse kulu. Priit Jõers ja Indrikis Krams viitavad siinkohal ülekaalulisuse paradoksile ehk kõrge KMI ja südame-veresoonkonna haiguste vahelisele seosele. "Ülekaalulistel inimestel võib haigus olla kergem ja vähemate tüsistustega kui normaalkaalus olevatel," selgitavad Jõers ja Krams.

Paradoksist lähtudes on sõnastatud "rasvunud-kuid-terve" (ingl k "fat-but-fit") teooria, mille järgi sõltub haiguste kulg just inimese rasvkoe seisundist, mitte selle hulgast ehk kehamassiindeksist.

Väike tubli ACE2

Kui paradoks käis südame-veresoonkonna haiguste kohta, siis Jõersi ja Kramsi sõnul võib sarnane seos olla ka rasvkoe ja uue koroonaviiruse vahel. Seose võti on sel juhul rakkude pinnal olev väljapoole suunatud valk ACE2. "Tema ülesandeks on muuta üht teatud veres leiduvat valgulist hormooni nimega angiotensiin," tutvustavad autorid ACE2 valku.

Täpsemalt mõjutabki ACE2 koroonaviiruse kulgemist sellega, et eemaldab angiotensiini pikemalt vormilt (Ang II) mõned aminohapped. Nii jääb alles lühem angiotensiini vorm (Ang 1-7). Pikem ja lühem vorm töötavad aga täiesti vastandlikult. Pikem vorm soodustab põletike teket ja raskendab koroonaviiruse mõjusid, lühem vorm aga hoopis leevendab põletikke.

"ACE2 vastu tuntakse praegu suurt huvi, kuna teatavasti on just see valk vähemalt üks SARS-CoV-2 viiruse rakku sisenemise "uks"," lisavad Jõers ja Krams. Kui kopsu sisemise voodri rakud on viirusega nakatunud, väheneb ACE2 kogus nende rakkude pinnal. Kui aga ACE2 on varasemast vähem, ei tegele see enam sama palju angiotensiinidega ehk põletikku soodustavaid pikemaid vorme tekib veres rohkem.

Autorite sõnul häirivad ACE2 normaalset tööd nii koroonaviirus ise kui ka sellega kaasnevad haigused. Taaskord, kui ACE2 on häiritud ja seda on kehas vähe, on kehas rohkem pikki angiotensiine ehk inimene põeb koroonaviirust rängemalt. Seos kehtib ka vastupidi: kui kehas on ACE2 rohkelt, ei teki pikki angiotensiine nii palju ja COVID-19 haigus pole haige jaoks nii ränk.

Ehkki ACE2 leidub kehas mitmete kudede rakkude pinnal, on kõnealust pinnavalku eriti ohtralt rasvkoes ning just vistseraalse rasva koes. "Seega võib kõrge kehamassiindeksi, kuid metaboolselt "terve" rasvkoega inimesel olla rohkem normaalselt funktsioneerivat ACE2e, mistõttu COVID-19 kulgeb neil kergemalt," võtavad autorid mõtte kokku.

Kõige eelneva valguses soovitavad nad inimestel COVID-19 teise laine ajal pöörata tähelepanu oma tervisele laiemalt. "Üks väga lihtne ja odav viis peatada ja tagasi pöörata rasvkoes toimuvaid negatiivsed protsesse, on kehaline tegevus," märgivad nad. Isegi kui inimese geenid soodustavad rasvkoe kogunemist, saab igaüks ise mõõdukalt kehaliselt aktiivne olla ja seega tagada, et koroonaviirusesse nakatumisel oleks nakkuse kulg võimalikult kerge.

Priit Jõers, Indriks Krams ja kaasautorid kirjutavad oma tähelepanekutest ajakirjas Pathogens.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: