Hea kõhurasv kaitseb koroona eest eeskätt Kagu-Aasia elanikke ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tugevas ülekaalus Kagu-Aasia inimene on Jõersi sõnul nii-öelda soodsast aknast väljas ja temalgi mõjub kõhurasv viiruse kulule ainult halvasti. Autor/allikas: Ken Walton/Flickr (CC BY 2.0)

Sügisel pakkusid Tartu Ülikooli teadlased välja võimaluse, et normaalselt talitlev vistseraal- ehk kõhurasv võib kergendada inimese koroonaviiruse kulgu. Nüüd viitavad samad uurijad sellele, et kõigil maailma ülekaalulistel ei pruugi rõõmustamiseks põhjust olla. Nimelt koguneb kõhurasv nii-öelda kaitsval moel pigem Kagu-Aasia elanikel, samas kui rasvunud Lääne inimestel võib koroonaviirus hoopis raskemini kulgeda.

"Kagu-Aasia rahvastel on näiteks eurooplastega sama kehamassiindeksi juures kõrgem just see vistseraalne ehk nii-öelda kõhurasv," ütleb uuringu üks autoreid biokeemia kaasprofessor Tartu Ülikoolis ja BiotaTec'i biokaevanduskeskuse teadusjuht Priit Jõers. Teisisõnu, kui eurooplane ja kaguaasialane on mõlemad samas kehakaalus, siis eurooplasel on siiski kehas rohkem nahaalust rasva ja Kagu-Aasia elanikul vistseraalrasva.

Koos Tartu Ülikooli teadur Indrikis Kramsi ja teiste rahvusvaheliste kaasautoritega vaatles Jõers koroonakriisi tõsiduse seoseid inimeste kehakaaluga erinevates riikides. Kevadiste liikumispiirangute ajal suurenes kõikjal maailmas paljude inimeste kehakaal. Arvestades, et rasvkude koguneb eri piirkondade inimestel geneetilistel põhjustel erinevalt, analüüsisid Jõers, Krams ja kolleegid, kui tõsiseks võib viiruse teine laine Aasias ja Läänes kujuneda.

Aasia madala nakatumise saladus

"Kuigi teistes regioonides võib täheldada teatud seost rahvastiku tiheduse ning suremuse ja nakatumise vahel, ei saa seda öelda Ida-Euraasia kohta, mille osa on Kagu-Aasia," märgib Priit Jõers.

Mitmed Kagu-Aasia riigid, nagu Laos, Kambodža ja Vietnam, reageerisid koroonapandeemiale küll kiiresti, kuid ei rakendanud kunagi nii karme meetmeid kui nii-öelda läänemaailmas. Jõersi sõnul nakatub ja sureb suhteliselt leebematele piirangutele vaatamata nimetatud riikides koroonaviirusesse vähem inimesi, kui karmima sulgemise teed läinud riikides.

Kuidas siis nii? Jõersi sõnul on võimalikke muutujaid palju, kuid nende varasemate tähelepanekute põhjal COVID-19 kulu tõsiduses otsustavaks saada inimese rasvumise aste, samuti rasvumise mõju ainevahetuse käekäigule. "Eriti oluline on siin vahet teha subkutaanse ehk nahaaluse rasvkoe ja vistseraalse rasvkoe vahel," märgib biokeemik.

Vistseraalrasv ümbritseb siseelundeid kõhupiirkonnas. Selle funktsioon inimkehas on osaliselt teistsugune kui nahaalusel rasval: muu hulgas kõhurasv vallandab ja reguleerib ülekehalisi põletikuprotsesse. Seepärast on Jõersi sõnul vistseraalrasva peetud nii-öelda halvaks rasvaks, mille vähendamine teeb organismile vaid head.

"Paradoksaalsel kombel on aga just vistseraalse rasvkoe protsent kogu rasvast Kagu-Aasia rahvastel suurem kui lääneriikide elanikel. Ka rasvumise suurenedes kasvab just vistseraalse rasva kogus neil kiiremini," tõdeb ta.

Kuidas kõhurasv ikkagi kaitseb?

Vistseraalrasva ootamatu kaitsevõime võti võib Priit Jõersi sõnul peituda ACE2-nimelises molekulis. "See on praeguseks teadaolevatel andmetel peamine valk, mida viirus kasutab rakku sisenemiseks," selgitab ta.

ACE2 kogus ja normaalne funktsioneerimine organismis on uurija sõnul otseses seoses organismi tervisega. Nii on näiteks rasvunud inimese kehas vähem nii ACE2-e kui ka võib olla häiritud säilinud valgu normaalne funktsioneerimine. Mõlemal juhul on pärsib see koroonaviirus rakku sisenemist.

"Seetõttu võib ka vistseraalse rasvkoe teatud suurenemisest tingitud mõõdukas ainevahetuse halvenemine olla paradoksaalsel kombel hoopis kaitsev tegur SARS-CoV-2 nakkuse vastu, vähendades toimiva ACE2 taset organismis," ütleb Jõers.

Põhjust rõõmustamiseks Läänes pole

"Tänaseks on teada, et kevadise karantiini aegu kippusid inimesed üle sööma paljudes eri riikides ja keskmiselt on inimeste kehakaal suurenenud," viitab Priit Jõers tegevusetuse halvale mõjule. Kuigi üldiselt on teada, et kõhurasva suurenemine üle teatud piiri raskendab kindlalt koroonaviiruse kulgu, siis Kagu-Aasias võib ülekaal inimesi hoopis kaitsta. Jõersi sõnul võib Kagu-Aasia elanike isikupärane rasvakuhjumine olla ajaga tekkinud kohastumus, sest sealkandis on läbi ajaloo levinud palju koroonaviiruseid.

"Samas on niinimetatud lääneriikide-tüüpi rasvumine isegi piiratud ulatuses pigem negatiivse mõjuga, halvendades küll organismi vastupanuvõimet, kuid mitte vähendades ACE2-e ja seeläbi nakatumist SARS-CoV-2-e," tõdeb biokeemik. Seega kannatab pigem lääneriikide inimene kevadise juurdevõtmise tulemusena viiruse teise laine käes rohkem.

Siiski ei tähenda see kõik, et kaguaasialased võiksid kriisi ajal mõõdutundetult juurde võtta. Tugevas ülekaalus Kagu-Aasia inimene on Jõersi sõnul nii-öelda soodsast aknast väljas ja temalgi mõjub kõhurasv viiruse kulule ainult halvasti. Samuti ei kaitse kedagi viiruse eest kõhurasv, mille normaalne talitlus on häiritud: sel juhul põhjustab kõhurasv kehas hoopis ulatuslikku põletikku ja muid üldist tervist halvendavad protsesse, mis raskendavad tuntavalt koroonaviiruse kulgu.

Kas selline võimalus viitab, et Eesti inimesel pole oma kõhurasva üle muigamisi rõõmustamiseks põhjust? Jõersi sõnul oleneb kõik rasva ainevahetuse tervisest: kui sellega on korras, võib vistseraalrasv ka eestlast veidi kaitsta. "Paraku käib meil eurooplastel rasvaprotsendi suurenemisega enamasti käsikäes ka selle "tervise" halvenemine, millel on aga ühemõtteliselt negatiivne mõju kogu organismi tervisele," märgib uurija. Eriti halvasti mõjub kõhurasv juhul, kui seda on juurde tulnud lühikese aja jooksul ja kehalise aktiivsuse vähenemise tõttu.

Sestap soovitab Priit Jõers eneseisolatsioonis Eesti inimesel liikuda siiski nii palju kui distantsi hoides võimalik. "On vähe asju, millele liikumine, isegi mõõdukas liikumine ei mõjuks hästi, alates immuunsüsteemist, üldisest lihaste toonusest, südame-veresoonkonnast ja kuni parema psüühilise terviseni välja," ütleb ta.

Priit Jõers, Indrikis Krams ja kolleegid kirjutavad vistseraalrasva ja COVID-19 põdemise seostest ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: