Eesti laste ülekaaluga aitab võidelda viie lihtsa põhimõtte järgimine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kui 2000.. aastate alguses oli Eestis ülekaalulisi lapsi umbes kümme protsenti, siis praegu ulatub see ligikaudu 20 protsendini. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Tartu teadlased ja arstid rõhutavad lihtsaid põhimõtteid, mille igapäevane järgimine aitab tuua soodsaid muutusi ülekaalu ja rasvumisega kimpus olevate laste elus. Päev alaku süsivesikurikka hommikusöögiga, õhtusööki söödagu koos perega, nälga peletab juurvili ja janu kustutab vesi, vähem aega ekraani taga istumisele ning rohkem aega aktiivsele liikumisele.

Laste ülekaal ja rasvumine on kogu maailmas suur mure, mida süvendab istuv ja mugav elustiil ning vähene liikumine. Lapseea liikumisharjumused on omakorda väga tugevalt seotud liikumisega täiskasvanueas. Uuringud näitavad, et vaid viiendik maailma rahvastikust liigub piisavalt palju. Vähene liikumisaktiivsus on kujunenud suureks rahvatervise probleemiks, sest see põhjustab väga palju enneaegseid surmasid.

Tartu Ülikooli spordibioloogia kaasprofessor Jarek Mäestu tutvustas konverentsil "Kliinik 2021" uuringute tulemusi, mis näitavad, et kui iga inimene lisaks oma igapäevasele aktiivsusele 15 minutit, aitaks see kogu maailmas säästa umbes 100 000 inimelu aastas.

Uuenenud liikumissoovitused

Maailma Terviseorganisatsioon uuendas möödunud aastal liikumissoovitusi, sh 5–17-aastaste laste ja noorte kohta. Jarek Mäestu selgitas, et kui varem soovitati lastel liikuda iga päev vähemalt 60 minutit, siis uuendatud soovituste järgi võib olla ka nn null-liikumisega päevi, juhul kui mõnel teisel päeval liigutakse rohkem. Seega on soovitus liikuda keskmiselt 60 minutit päevas.

Rõhutatud on ka jõutreeningu ja muu suurema intensiivsusega treeningu osatähtsust. "Vähemalt kolmel päeval nädalas peaks liikumise intensiivsus olema vähemasti tugev, näiteks joosta kiiresti või mängida jalgpalli, ning teha lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi: hüpata hüppenööriga või ka jõutreeningut (nooremas eas oma keharaskust kasutades).

"Tegelikult peaks võimalikult palju igapäevast liikumist olema lastele n-ö sisse programmeeritud ja kodust kaasa antud. Me ei peaks pidevalt rõhutama 60 minuti tähtsust – see võiks tulla paljuski läbi loomuliku igapäevase aktiivsuse, mille üheks oluliseks väljundiks on hoovisport," ütles Mäestu.

Ülekaaluga esimesse klassi

Eesti koolilaste tervisekäitumise uuring kinnitas tõsiasja, et ülekaaluliste laste arv on tõusuteel: kui 2000. aastate alguses oli ülekaalulisi lapsi umbes kümme protsenti, siis praegu ulatub see ligikaudu 20 protsendini. "Esimesse klassi minevate laste hulgast on umbes iga neljas või viies laps ülekaaluline," tõdes Jarek Mäestu.

"Aktiivsete vanemate eeskujul kasvab suure tõenäosusega ka liikumist armastav laps. Kodukeskkond avaldab soodsat mõju, kui väldite ekraane, piirate istumisaega, teete sporti või liigute niisama koos perega palju väljas. Koolides on väga suur töö ära tehtud programmiga "Liikuma kutsuv kool", mis julgustab pidama aktiivseid koolivahetunde, tegema liikumispause, käima jalgsi, sõitma rattaga jne," kirjeldas Mäestu.

Ülekaalu mõju tervisele

Tartu Ülikooli pediaatria professor ja lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann näeb oma igapäevatöös laste ülekaalulisust ja rasvumist üha suureneva probleemina, mis toob kaasa hulga tervisemuresid.

"Lapse rasvumine suurendab 2. tüüpi suhkurtõve riski, mis on omakorda südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegur. Pisut vähem on ehk teada, et ülekaal ja rasvumine mõjub negatiivselt laste enesehinnangule ja elukvaliteedile. Depressiooni esinemissagedus on teismelistel suurenenud ja ülekaalulistel lastel on suurem tõenäosus olla koolis kiusatud," rääkis Tillmann oma konverentsiettekandes.

Toitumise tähtsus

Liikumise kõrval tõi Vallo Tillmann esile söögi tähtsuse. Nimelt selgus Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust, et kui 11-aastastest sööb hommikusööki umbes 70 protsenti, siis näiteks 15-aastaste tütarlaste seas on ligi 40 protsenti neid, kes ei söö hommikul enne kooliminekut üldse.

"Hommikusöök on äärmiselt oluline. Päev peab algama süsivesikurikka hommikusöögiga, näiteks pudru ja puuviljaga, mitte aga muna ja pihviga," tõi Tillmann esile. Ta rõhutas, et hommikusöök mõjutab ülekaalu rohkem kui see, kas laps iga päev liigub või mitte.

Muret teeb ka asjaolu, et õhtusöök on paljudes peredes kaotanud oma traditsioonilise lisaväärtuse – kohtuda ühise laua taga ja arutada päevateemasid. "Kurb tõsiasi on see, et veerand 10-aastastest lastest ei ole kordagi nädalas perega ühiselt õhtust söönud. See tähendab, et igaüks sööb koju tulles endale sobival ajal ja üldjuhul ka endale sobivat toitu," nentis Tillmann.

Ülekaalu ja rasvumisega aitavad võidelda muu hulgas puu- ja juurviljad. "Kui lapsel tekib näljatunne, võiks ta selle kustutada tükeldatud toore köögiviljaga. Porgand, kapsas või kurk võiks olla lapsele kogu aeg kättesaadav. Õnneks näitavad uuringud, et puu- ja juurvilja söömine kasvab," ütles Tillmann.

Lastevanematele andis ta kaks soovitust: janu korral joogu laps vett, sest mahl ja piim on liiga kaloririkkad. Koolist koju tulevat last võiks ees oodata valmis toiduports, mis vähendab näksimist ja kõigesöömist.

Ülekaalus noorsportlased

Kõige eelkirjeldatuga nõustus ka spordiarst, Tartu Ülikooli spordimeditsiini kaasprofessor Eve Unt. Lisaks tõi ta oma ettekandes esile, et ülekaal ei ole jätnud puutumata isegi noorsportlasi. "Võtsime just kokku aastatel 2009 ja 2019 terviseuuringutel käinud 4210 noorsportlase andmed ning need näitasid, et kümne aasta jooksul on 7–19-aastaste sportivate noorte ülekaalulisus ja rasvumine kasvanud," oli Unt murelik.

Võitluses ülekaaluga peab Unt uuringute põhjal kõige tõhusamaks meetodit, kus on ühendatud nii kehaline aktiivsus kui ka dieet, st toiduenergiat tuleb mingil määral piirata. Tema sõnul ei piisa rasvunud laste puhul soovitusest liikuda keskmiselt 60 minutit päevas. "Kui samal ajal ei suudeta söömisharjumusi kontrolli all hoida, siis tuleb kehalise aktiivsuse osa tunduvalt suurendada – 90 minutini päevas ja veelgi rohkem."

Lisaks rõhutas Unt, et ülekaalulisele või rasvunud lapsele ja noorukile ei ole kehaline treening mingilgi moel vastunäidustatud. Kaasuvate kardiovaskulaarsete haiguste ja liigesprobleemide korral on soovitav eelnevalt nõu pidada arstiga, kuna ebasobivate treeningkoormuste rakendamisel võib esineda oht ülekoormusprobleemidele.

Lapse jaoks olgu trenn lõbu

Spordiarstina soovitas Eve Unt leida lapse jaoks ennekõike meelepärase ja rõõmu pakkuva kehalise tegevuse ning kombineerida erisugust liikumist, et ei tekiks väsimust üksluisest treeningust.

"Sobida võivad näiteks tempokas kõndimine, jalgrattasõit, tants, võimlemine, liikumis- ja pallimängud, ujumine, matkamine, suusatamine jne. Kui treenitus on väike ja ülekaal suur, siis on soovitatav alustada harjutustega, kus keha enda raskusjõud on jalgadele, põlvedele ja pöidadele väiksem, nii et ettevaatust jooksmisega," rääkis Unt.

"Oma vaba aega võiks sihipärasemalt liikumisega sisustada," ütles ta lõpetuseks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: