Liikuvad lapsed on vaimselt võimekamad

Kehaliselt aktiivsed lasteaialapsed on aasta hiljem koolis vaimselt võimekamad, leidsid Tartu Ülikooli teadlased.
Lapsed, kes rohkem liiguvad, mõistavad ka maailma paremini ning neil on arenenumad tajuvõimed, kinnitas uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli liikumis- ja sporditeaduste doktorant ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia lektor Kirkke Reisberg.
Reisberg tõi välja, et kui varasemad uuringud on rõhutanud eelkõige tugeva kehalise aktiivsuse positiivset mõju vaimsele võimekusele või õpivõimekusele, siis nüüd tuli välja, et kaasa aitab igasugune liikumine, nagu näiteks jalutamine, rahulik jalgrattasõit või aktiivsem väljas mängimine.
"See oli selline hea leid, et tasub lihtsalt sealt ekraani tagant püsti tulla, lähed õue ja jalutad ning juba see on tegelikult lasteaiaeas kasulik. Hiljem, kui laps kooli läheb, on tal siis juba paremad eeldused hea õpivõimekuse loodud," ütles Reisberg.
Täpsemalt tõid teadlased välja positiivse seose selle vahel, kui palju lapsed liiguvad ning kuivõrd nad hoomavad mitmesuguseid põhielementide vahelisi seoseid, mis on oluliselt seotud arutlusvõimega. Seda nimetatakse ka inimese kontseptuaalseks võimekuseks. Nii näiteks pidid lapsed uuringus välja tooma, kus asub mingi ese teise eseme suhtes või mida mingi määrsõna tähendab.
Reisberg osutas, et asjade suhete tundmine aitab kaasa üldisele loogika arengule ning probleemi lahendamisele. "Kõik see on vajalik, et hiljem koolis edukalt hakkama saada," ütles ta.
Kehaliselt vastupidavamatel lastel ehk neil, kel on südame- ja veresoonkonnavõimekus suurem, tunduvat olevat ka paremad tajuoskused, tõdes Reisberg. Tajuoskuste hindamiseks pidid lapsed reastama tehtud katses kujundid loogilise mõtlemise põhjal ning lõpetama ära pildirea.
"Mida pikema vahemaa suudab laps joostes läbida ehk mida parem on tema vastupidavus, seda parem on hiljem tema loogiline mõtlemine ja probleemilahendus, ruumiliste-numbriliste seoste leidmine," ütles ta. Ta tõi samas välja, et siin pole seos nii tugev ja selge kui kehalise aktiivsuse ja põhimõistetest arusaamise vahel.
Järeldused põhinevad ligi 150 Tartu maakonnas elava 6,5-aastase lapse kehalise aktiivsuse mõõtmisel. Aasta hiljem, kui lapsed olid koolis esimesse klassi läinud, mõõdeti nende vaimset võimekust. Lapsed, kes aasta varem olid rohkem liigutanud, olid edukamad võrreldes nendega, kes liikusid vähem. Leitud seos pidas paika isegi siis, kui võeti arvesse teisi tegureid, nagu näiteks ema haridustaset või spordiringidest osavõttu.
Reisberg ütles, et nüüd on uuringus uuritavad lapsed jõudnud õpingutega viiendasse klassi, mis võimaldab peagi saada selgust, kuivõrd eelkoolieas liikumisel võib olla positiivne mõju ka viis aastat hiljem.
Laps peab liikuma 60 minutit päevas
Kuigi uuring tõi välja, et vaimsele võimekusele on kasuks ka väheintensiivne liikumine, siis soovitab Reisberg lastel igapäevaselt liikuda siiski vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega. Liikumine enam kui 60 minutit päevas toob tervisele täiendavat kasu.
"Meie uuring näitas, et ka kerge aktiivsus on parem kui mitte midagi, aga kui mõtleme laiemalt diabeedi, kõrge vererõhu või ülekaalu ennetamisele, siis võiks laps ikkagi mitu tundi toas ja õues toimetada," sõnas ta.
Mingi osa päevast, näiteks veerand tundi, peaks Reisbergi sõnul olema selline liikumine, mis ajab üsna korralikult hingeldama või higistama, nii et sel ajal on keeruline jätkata kõrvalseisjaga jutuajamist. Näiteks sörkjooks, laste jooksumängud, hüppamised-hüplemised või suusatamine.
Ülejäänud 45 minutit peaks olema aga selline liikumine, mis kiirendab mõnevõrra hingamissagedust, näiteks kiirkõnd, rahulik jalgrattasõit või rahulik ujumine.
Reisberg nentis, et tegelikult peaks laps igapäevaselt vähemalt kolm tundi liigutama ja ringi toimetama, näiteks õues mängima, et see 60 minuti norm mõõdukas-tugevat liikumisaktiivsust päevas kokku koguda.
"See ongi see mõtlemise koht, kust see kolm tundi kokku tuleb. Kui lasteaias on väljas mängimiseks ette nähtud vaid üks tund, siis selle tunniga laps seda 60 minutit aktiivsust kätte ei saa," sõnas ta.
Lapsed liiguvad vabas õhus vähem kui vangid
Reisberg toob välja, et Eesti laste kehalist aktiivsusega on seisüsna nukker. Tervise Arengu Instituut (TAI) toob välja, et igapäevaselt liigub piisavalt ehk mõõduka või tugeva intensiivsusega vähemalt 60 minutit vaid 27 protsenti 2–11-aastastest poistest ja 13 protsenti tüdrukutest.
Mida vanemaks laps saab, seda vähem ta liigub. Nii näiteks näitas TAI 2018. aastal läbi viidud kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, et igapäevast soovituslikku liikumisnormi täidab vaid 16 protsenti 11–15-aastastest kooliõpilastest.
Tallinna Ülikooli terviseteadlaste uuring näitas 2018. aastal, et Eesti õpilased liiguvad värskes õhus vähem kui vangid. Kui vangidel on iga päev võimalus liikuda tund aega värskes õhus, siis õpilased liiguvad nädalas värskes õhus keskmiselt neli tundi.
"Eesti teistest riikidest siin ei eristu, kuigi Rootsis ja Soomes on olukord natuke parem. Üldiselt murtakse aga üle maailma päid, et kuidas lapsi rohkem liikuma panna," ütles Reisberg.