Koduõpe võib mõjuda laste kehalisele aktiivsusele erisuguselt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Igasugune liikumine on parem kui mitteliikumine.
Igasugune liikumine on parem kui mitteliikumine. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kehalise kasvatuse õpetajad on distantsilt õpetamisel olnud loovad, kuid riskikohana võib välja tuua, et praegune olukord toetab pigem neid, kellel on olemas varasemad liikumisharjumused.

Eesti koolilapsed on rohkem kui kolm nädalat olnud distantsõppel, seega toimub ka kehalise kasvatuse tund kaugõppe võimalusi kasutades. Distantsõppe tõttu õpivad lapsed olema rohkem iseseisvalt füüsiliselt aktiivsed.

Tartu ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu sõnul oleme me mingil määral olukorras, mida kehaline kasvatus on taotlenud: "Et õpilased oskaksid ja tahaksid olla iseseisvalt regulaarselt aktiivsed. Õpetajal teiselpool ekraani on võimalik seda juhtida, suunata ja anda õpilastele tagasisidet."

Teisalt ei pruugi kõik lapsed olla vaimustatud kehalisest aktiivsusest, mistõttu tekivad seesuguses olukorras mõningad riskikohad. "Praegune olukord toetab neid, kellel on varasemast olemas liikumisharjumused, kes on regulaarselt harjunud liikuma," ütles Pihu.

Tema sõnul on praeguses olukorras sisse tulnud just õpilast ennast juhtivaid ülesandeid, mis toetavad igapäevast liikumisaktiivsust, et õpilased hakkaksid igapäevaselt mõtlema mingitele liikumistegevustele. "Olgu need liikumispausid vaimse töö vahepeale või siis pikemad õuevahetunnid. Või ka pikemad liikumisülesanded ja treeningülesanded," lausus Pihu.

Praeguses olukorras on Pihu sõnul oluline paindlikkus ja arvestama peaks olemasolevate võimalustega ning ülesandeid peaks mingil määral kohandama: "Näiteks üks õpetaja on toonud välja, et 150 õpilast said ülesandeks täita igapäevaselt liikumispäevikut ja ainult kaheksa jaoks oli see keeruline."

Kuidas on Eesti kooliõpilaste kehaline aktiivsus muutunud koduõppe tõttu, on veel vara öelda, sest objektiivseid uuringuid veel tehtud pole.

Tervise Arengu Instituudi 2014. aasta uuringu andmete kohaselt 2/3 Eesti lastest ja noortest ei liigu piisavalt. Siinkohal on võetud aluseks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitus, et päevas peaks olema vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumisaktiivsust.

"Samas peab ütlema, et kui need uuringu tulemused hakkasid tulema, siis erinevad organisatsioonid, kaasa arvatud Tartu Ülikoolist, hakkasime tegelema selle teemaga, et kuidas lahendusi leida, sellepärast sai loodud ka Liikuma Kutsuva Kooli võrgustik," selgitas Pihu.

USA rahvatervise teadlased prognoosisid hiljuti, et koolide sulgemine võib Ühendriikide lastel rasvumist suurendada, kuivõrd sotsiaalne distantseerumine vähendab füüsilist aktiivsust. Varasemate uuringute andmete põhjal on selgunud, et lastel tekib ebatervislik kaalutõus peamiselt suvekuudel, kui neil on koolivaheaeg ja koolist eemal ollakse.

Epidemioloogia professor Andrew Rundle ütles, et praegu tegeletakse koroonaviiruse lühiajaliste mõjude leevendamisega, kuid oluline on tähelepanu pöörata ka viiruse pikaajalistele mõjudele, mis sisaldavad endas ka riski laste rasvumisele.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: