Tunnis liikumisest tõuseb kasu mitmel moel. Seda kinnitab näiteks möödunud aastal ilmunud metaanalüüs, milles analüüsiti 247 varem ilmunud teadustööd, mis käsitlesid liikumisega seotud õppetegevuste uuringuid. Selgus, et mida pikemalt neid appi võeti, seda rohkem avaldas liikumine õpitulemustele positiivset mõju. Katsed näitasid, et liikumisega seotud õppeülesanded on tõhusamad, kui lihtsalt liikumispausidega õppimine.

Eesti uuringutes järeldatakse, et avatud õpikeskkond võimaldab õpilasel võtta vastutuse tunni eesmärgi täitmise eest, katsetada, otsida uusi lahendusi ja teha koostööd. Täheldatud on muutusi õpilaste hoiakutes ja käitumises. Samas tuleb arvestada, et mittekoostöine grupp võib töö tulemust ja tunni meeldivust väga tugevalt mõjutada.

Uuringute järgi hindavad õpilasekeskset lähenemist õpetamisele ka õpetajad, kuid ei rakenda seda piisavalt. Liikumisülesannete välja mõtlemiseks on keeruline leida nii aega kui ka ideid. Vähestes koolides kasutusel olev integreeritud füüsiline aktiivsus väljendub seetõttu pigem võimlemispausidena.

Eesti õpetajate elu võib nüüd kergemaks teha Tallinna Ülikooli erialasid lõimiva uuenduse õppeaine raames valminud projekt "Õpi liikudes". Tudengid töötasid teisele ja kolmandale kooliastmele välja 88 erinevat liikumisega seotud õppeülesannet. Neist ligi pooled on seotud matemaatikaga ja 11 vene keelega. Mitmed ülesanded on aineülesed, mistõttu saavad neid kasutada mitme ainete õpetajad.

Põhikooli riikliku õppekava alusel loodud ülesannete abil on võimalik õpetada nii uut materjali kui ka kinnistada juba õpitut. Muu hulgas toetavad need sotsiaalseid pädevusi, nagu suhtlus ja koostööoskus. Samuti loodab näiteks põhikooli lõpuklasside reaalainete ülesannete eest vastutanud rühm lisaks õpilaste liikumise tõhustamisele aidata kaasa matemaatika tunni populariseerimisele ja muuta seda arusaadavamaks või lõbusamaks.

Samuti võiks olla neist abi ka laste, noorte ja täiskasvanute järjestikuse istumisaja lühendamiseks. Tervise arengu instituudi uuringute andmetel on ülekaalulised 21 protsenti poistest ja 14 protsenti tüdrukutest ning näitaja on tõusnud iga uuringu perioodiga. Nimelt oli 2002 aasta uuringu järgi ülekaalulisi poisse kaheksa protsenti ja 2010. aastal juba 17 protsenti.

Paraku oli kõigi ülesannete testimise võimalus koolides eriolukorra tõttu raskendatud. Mõningaid loodud ülesandeid katsetati siiski koolitundides ja neile andsid tagasisidet praktiseerivad õpetajad. Selle põhjal tehti parandusi ning täiendati vajadusel ülesannete sisu ja/või protsessi kirjeldusi. Õpilased suhtusid ülesannetesse õpetajate sõnul aga hästi.

Loodud ülesannetega saab tutvuda projekti veebilehel, kus saavad anda tagasisidet ka õpetajad.