Koolipäevadel liigub 7–13-aastastest Eesti õpilastest piisavalt vaid iga neljas. See tähendab, et nad kogevad päevas vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevalt aktiivsust. Mõõdukas aktiivsus tähendab, et liikudes või mängides kiireneb lapse hingamine ja nahk läheb kergelt soojaks. Ligikaudu viiendik ehk 20% lastest ei saavuta seda ühelgi päeval ja nende tervis on ohus.

Tartu Ülikooli liikumislabori missioon on seda olukorda teaduspõhiste lahendustega muuta. Samas tuletavad labori teadlased ka lapsevanematele meelde, et neilgi on mitmeid võimalusi oma laste igapäevast liikumist toetada.

"Laste liikumist leiab tervest päevast: mõelge läbi, kuidas laps läheb kooli, milliseid liikumisvariante pakub koolipäev, missugustes huviringides või treeningutel laps osaleb ja kuidas veedab vaba aega ja nädalalõppe," selgitas Maarja Kalma TÜ liikumislaborist.

Praktilised soovitused lapsevanemale:

• Iga lapse võiks saada liikuda vähemalt osa kooliteest aktiivselt: jalgsi, rattaga, tõukerattaga!
  
  Õpivõime ja tervise mõttes on abiks ka juba 400-meetrine jalutuskäik, mille jaoks leiab aega ka kõige tihedama päevakavaga pere.

• Tunne rõõmu, kui lapse riided on koolist tulles porised – tal on olnud aktiivne õuevahetund! Aita lapsel valida ilmaga sobivad riided!
  
  Õuevahetund peaks olema iga lapse koolipäeva loomulik osa. Aidake ka ise koolil arendada ja pakkuda lastele koolipäeva jooksul liikumisvõimalusi. Uurige, kas teie lapse kool on liikuma kutsuv või liigub ta alles selles suunas.
  
  Laps veedab koolis suure osa päevast, suure osa aastast ja niimoodi hulga aastaid. Kui laps saab koolipäeva jooksul liikuda, toetab see lapse tervist, arengut, kehalist kirjaoskust, õpivõimet ja koolirõõmu.

• Lapse treeningud ja huviringid olgu mitmekülgsed.
  
  On hea kui laps saab tutvuda erinevate tegevustega ja leida endale sobivaim treening. Aita lapsel valida talle meelepärane tegevus ja toeta tema katsetamist uute aladega!

• Mine koos lapsega metsa!
  
  Looduskeskkond pakub põnevaid väljakutseid. Valige ühiselt tegevusi, mida teha, olgu see ühine ühine matkapäev lõkke ja piknikuga, sulgpallitreening või (kummi)keksu, "Uka-uka", "Trihvaa", "Mädamuna" vm lapsepõlvemängude meeldetuletamine.

• Märka ja kiida oma last!
  
  Tundke rõõmu, kui veedate lapsega ühiselt kehaliselt aktiivselt aega või kui laps teeb seda koos oma sõpradega ja tunnustage last selle eest.
  
  Samuti märgake ja kiitke last, kui ta on omandanud mõne uue liikumismängu, -oskuse või on järjekindel selle omandamisel. Siis on rõõm mitmekordne.