Uuring: laste trenniajast möödub aktiivselt liikudes vaid kolmandik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Keskmiselt saatsid lapsed vaid 30% trenniajast mööda viisil, mis pakkus neile mõõdukat või tugevat liikumisaktiivsust. Kerge liikumisaktiivsusega möödus 44% trenniajast ning veidi üle veerandi (25,6%) treeningu ajast olid lapsed paigal.
Keskmiselt saatsid lapsed vaid 30% trenniajast mööda viisil, mis pakkus neile mõõdukat või tugevat liikumisaktiivsust. Kerge liikumisaktiivsusega möödus 44% trenniajast ning veidi üle veerandi (25,6%) treeningu ajast olid lapsed paigal. Autor/allikas: Pixabay

Eesti spordiregistri andmetel osaleb iga teine Eestis elav laps organiseeritud spordis: käib jalgpallis, kergejõustikus, tantsimas või mõnes muus trennis. Samas on teada-tuntud fakt, et kolm last neljast ei liigu piisavalt. Uus uuring näitab, et alati ei liigu piisavalt ka trennis käivad lapsed, sest seal saavad nad väga aktiivselt liikuda ainult kolmandiku treeningu ajast ning samas tuleb neil üsna suur osa treeningust ilma suurema füüsilise koormuseta paigal püsida.

Uuringud näitavad, et vaid 24% Eestis elavatest lastest ja noortest on igapäevaselt piisavalt aktiivsed. Piisavaks loetakse seda, kui laps või noor liigub vähemalt tund aega intensiivsusega, mis on mõõdukas kuni tugev ehk tempoga, mis paneb ta südame kiiremini lööma ja teeb naha soojaks. Nii tuleks liikuda vähemalt viiel päeval nädalas.

Kui lapsed liiguvad vähe ja istuvad liiga palju, toob see nende tervisele, kehakaalule, õpivõimele, kehalistele oskustele, harjumustele täiskasvanuna, ning laiemas pildis isegi rahvamajandusele, kaasa negatiivseid tagajärgi.

Laste treeningutel käimist ja nende vähest liikumist on uurinud Tartu Ülikooli liikumislabori teadlased Kerli Mooses ja Merike Kull. Nende selleteemaline teadusartikkel avaldati ajakirjas European Journal of Sports Science.

Uuringus osales 492 õpilast vanuses 7–12. Nendest 47,5% olid trennilapsed: valdavalt käidi tantsimas ja jalgpallis, aga ka kergejõustikus, võimlemas ja korvpallis. Kõik uuringus osalenud õpilased kandsid nädala jooksul liikumisandurit ning pidasid päevikut. Moosest ja Kulli huvitas, kui palju lapsed treeningutel liiguvad ning kuidas on seotud nende treeningutel käimine ja päevane liikumisaktiivsus.  

Intensiivselt möödub ainult 30% trenniajast

Teadusartiklist ilmneb, et kõigist uuringus osalenud lastest täitsid liikumisaktiivsuse soovitusi vaid 28%. Kerli Moosese ja Merike Kulli sõnul on see siiski veidi parem tulemus kui Eestis keskmiselt.

Liikumisaktiivsuse soovituse täitmist uurisid teadlased mitmel moel: nad vaatasid, kui aktiivselt möödus lapse trenn ja kui suure osa moodustas see trennilapse üldisest päevasest aktiivsusest.

Uuringu tulemused osutasid, et keskmiselt saatsid lapsed vaid 30% trenniajast mööda viisil, mis pakkus neile mõõdukat või tugevat liikumisaktiivsust. Kerge liikumisaktiivsusega möödus 44% trenniajast ning veidi üle veerandi (25,6%) treeningu ajast olid lapsed paigal.

"Paigal püsimine ei ole iseenesest halb, sest lastel tuleb kuulata ka treeneri juhendamist ja paigal olles võib teha ka jõu- või venitusharjutusi," selgitas uuringu autor ja liikumislabori juhataja Merike Kull.

Mõttekoht igale lapsevanemale on aga see, et ainult üks kolmandik tavalisest treeningust pakub nende lastele mõõdukat või tugevat liikumisaktiivsust ning veerand aega veedetakse paigal.

"Seega näitab meie uuring, et treeningust üksi lapse liikumisaktiivsuse tagamiseks ei piisa," lisas Kull.

60-minutilise treeningu puhul tähendaks see seda, et 26 minutit treeningust on laste liikumisaktiivsus kerge ja 18 minutit mõõdukas kuni tugev ning 15 minutit püsivad nad paigal. Autor/allikas: Pixabay

Vähemalt kolm trenni nädalas toob soodsa mõju

Kuidas on lood treeningu mõjuga laste igapäevasele liikumisaktiivsusele? Kas trennilapsed liiguvad rohkem kui teised ja nende vanemad võivad südamerahuga trennide peale lootma jääda?

Uuring näitab, et trenniskäimne tõstab kahekordseks tõenäosuse, et liikumisaktiivsuse soovitusi täidetakse vähemalt viiel päeval nädalas, kuid seda alles siis, kui trenn ise toimub kolm korda nädalas või sagedamini. Korra või kaks korda nädalas toimuva treeningu puhul sellist seost ei tuvastatud. Teisisõnu: vaid küllalt sagedane trenn kasvatab tõenäosust, et laps on igapäevaselt piisavalt aktiivne. Trenni mõju on pigem vahetu kui süsteemne.

Teadlaste sõnul ei maksa muretseda ka selle pärast nagu võiks mahukad või intensiivsed trennid hakata piirama laste muid aktiivseid tegevusi. "Sellist seost uuringus ei tuvastatud," ütles Kerli Mooses. "Selgus hoopis see, et trenniskäimine toob sama päeva liikumisaktiivsusele otsese lisakasu. Täpsemalt: iga trenniminut, mis möödus mõõduka kuni tugeva liikumisaktiivsusega, tõi kaasa 1,3 lisaminutit mõõdukat kuni tugevat liikumisaktiivsust kogu päeva jooksul. Seega ei ole alust arvata, et lapsed kompenseerivad treeningut näiteks hilisema diivanil pikutamisega või teiste passiivsete tegevustega."

Uuringus peeti arvet ka osalenute soo, vanuse, kaalu ja pikkuse üle – need lisaandmed aitasid tuvastada võimalikke seoseid liikumisaktiivsusega.

Selgus, et üldiselt liiguvad treeningutel nooremad lapsed ja poisid rohkem kui vanemad lapsed ja tüdrukud. "Siin võib luua palju seoseid, näiteks treeningu iseloomuga: suurem osa uuringul osalenud tüdrukutest käis tantsimas, samas kui poisid tegelesid pigem jalgpalliga. Samuti mängis siin olulist rolli spordialale omase tehnika õpetamisele kulutatud aeg, mis spordialasse süvenedes aasta-aastalt kasvab," selgitas Mooses.

Veel selgus, et 28% uuritavatest lastest, kelle liikumisaktiivsus vastas soovitustele, oli normkaaluga ja ülekaalulisi lapsi suhtarvult sama palju. Sarnane tendents oli trennis käimise kohta: norm- ja ülekaalulisi lapsi käis treeningutel võrreldaval määral.

Vajame rohkem argiliikumist

Kerli Moosese ja Merike Kulli uuring osutab, et organiseeritud spordis osalemisel, iseäranis sagedasel osalemisel, on soodne mõju laste liikumisaktiivsusele, kuid trennist üksi jääb siiski väheks.

"Treeningud vajavad kõrvale erinevate aktiivsete tegevuste sidumist lapse ja noore igapäevaeluga. Kuna treeningutest üksi ei piisa, on hea võimalus liikumist juurde saada näiteks kooli- ja trennitee läbimisel jalgsi või rattaga. Lisaks on lapse arengu ja heaolu jaoks ülimalt oluline loovust, kehalisi- ja suhtlemisoskusi arendav vabaõuemäng, mille jaoks sobivad näiteks hästi läbi mõeldud koolihoovid," rääkisid teadlased

Ka perel ja sõpradel on laste igapäevase liikumise juures oluline roll: ühised ja argieluga osavalt ühendatud jalutuskäigud, rattasõidud, sportmängud, matkad ning teised vaba aja veetmise viisid toetavad nii noorte aktiivsust kui ka oskusi. Oma panuse laste liikumisaktiivsusse saab anda ka kool näiteks luues erinevaid liikumisvõimalusi vahetundides, leiavad teadlased.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: