Eesti lapsi kimbutab vitamiinide ja mineraalainete puudus
2–9-aastased Eesti lapsed ei saa toidust kõiki vajalikke mikrotoitaineid päevases soovituslikus koguses, selgus Tartu Ülikoolis tehtud uuringust. Mikrotoitainete ehk mineraalainete ja vitamiinide puudus on kogu maailmas levinud probleem, mida seostatakse ka ülemäärase kehakaaluga.
Teaduskirjanduse järgi on ligi 2,4 miljardil inimesel maailmas tasakaalustamata toitumise tagajärjel tekkinud ala- või ülekaalulisus ning mikrotoitainete puudus. Eriti suures ohus on lapsed.
Mitmekülgne toitumine on lapse- ja noorukieas kasvu, arengu ja heaolu tagamiseks väga tähtis, sest tasakaalustamata toitumine võib põhjustada füüsilist, kognitiivset ja psüühilist mahajäämust. Tasakaalustamata toitumine ja vähene kehaline aktiivsus on peamised tegurid, mis põhjustavad lapseeas ülemäärast kehakaalu.
Sille Pihlak uuris oma magistritöös, vitamiinide ja mineraalainete saadavust ja selle seoseid ülekaaluga 2–9-aastastel Eesti lastel.
"Mikrotoitainete defitsiit tuvastatakse sageli alles hilises staadiumis ning pikas perspektiivis võib see põhjustada mitmeid püsivaid tervisekahjustusi. Kuna tasakaalustamata toitumine mõjutab kõige enam lapsi, on mikrotoitainete saadavuse hindamine just lastel eriti oluline," rääkis Pihlak.
Pihlaku töö eesmärk oli esimest korda Eestis võrrelda, kuivõrd saavad piisava koguse vajalikke mikrotoitaineid toidust 2–9-aastased normaal- ja ülekaalulised lapsed, ning uurida ülekaalulisuse seost soovituslikust kogusest väiksema mikrotoitainete saadavusega.
Pihlaku töö põhineb Eesti rahvastiku toitumise 2013.–2015. aasta uuringul. Toiduga saadavate mikrotoitainete arvutamiseks kasutati uuringus toidupäevikuid ja Eesti toidukoostise andmebaasi. Valimisse kuulus 911 last, vanuses 2–9 aastat.
Tulemused
Alakaalulisi lapsi oli uuringuvalimis 1,9 protsenti, normaalkaalulisi 81,7, ülekaalulisi 10,7 ja rasvunuid 5,8 protsenti. Ülemäärane kehakaal kimbutas enim 6–9-aastaseid, sealjuures poisse rohkem kui tüdrukuid. Ülekaalulisi ja rasvunud lapsi oli 6–9-aastaste seas 4,5 korda rohkem kui 2–5-aastaste seas: vastavalt 31,6 ja 7 protsenti.
Analüüsist nähtus, et D-vitamiini saadavus on levinud probleem, sest vaid ligi kaks protsenti lastest said seda toidust piisavalt. Pooled lapsed said soovituslikust tarbimiskogusest vähem B1-, B2- ja E-vitamiini ning rauda. Sage oli ka kaltsiumi, tsingi ja joodi soovituslikust väiksem saadavus toidust.
"D-, B1-, B2- ja E-vitamiini ning raua, kaltsiumi, joodi ja tsingi sisaldust laste organismis peaks põhjalikumalt uurima, sest vaid nii saab teada, kui paljudel lastel tegelikult nende puudujääk on. Tänu sellele oleks võimalik edasi mõelda, kuidas aidata need mikrotoitained laste organismis tasakaalu saada," rõhutas Pihlak.
Uuringust selgus veel, et ülekaalulistel lastel on mikrotoitainete puudus organismis pigem väiksem kui normaalkaalulistel. "Ülekaalulised või rasvunud lapsed võivad saada normaalkaalulistest lastest rohkem mikrotoitaineid seetõttu, et toidukogused on erinevad – sellele viitab osaliselt ka asjaolu, et ülekaaluliste päevane toiduenergia saadavus toidust on suurem," arutles Pihlak.
Ta lisas siiski, et kuigi ülekaalulised lapsed saavad toidust vitamiine ja mineraalaineid mõnevõrra rohkem, võib neil ikkagi esineda nende puudus. "On arvatud, et ülekaalulistel inimestel võivad mitmesugustel põhjustel olla teatud mikrotoitainete imendumise probleemid, mistõttu ei omasta organism tarbitud mikrotoitaineid normaalselt," selgitas ta.
Magistritöö autori sõnul võiks tulevikus kaaluda võimalust kasutada teatud mikrotoitainete puuduse tuvastamiseks biomonitooringu meetodit ning kõrvutada uuringutulemusi ka toitumispäeviku ja sagedusküsimustiku andmetega.
Magistritööd juhendasid Tervise Arengu Instituudi toitumisuuringute osakonna juhataja Eha Nurk ja Tartu Ülikooli tervise edendamise lektor Inga Villa.
Toimetaja: Indrek Ojamets