Analüüs: alkoholi kaitsvat mõju hinnatakse süstemaatiliselt üle ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Wikimedia Commons

Astma, külmetus, diabeet, südamehaigused, ülekaalulisus, kurtus, luuhõrenemine, artriit, neerukivid, maksatsirroos, luumurrud – mõõdukas alkoholi tarbimine näib teaduskirjanduse põhjal esmapilgul peletavat lugematuid tervisehädasid. Põhjalik vaheanalüüs viitab nüüd, et märkimisväärne osa kasulikku mõju demonstreerivatest töödest seisab kanajalgadel.

''Pean tunnistama, et ka mu enda ideed on aja jooksul muutunud. Avaldasin näiteks 1992. aastal ühes meditsiiniajakirjas töö, milles viitasin, et inimesi, kes alkoholi kaitsvas mõjus kahtlevad, võib võrrelda Kuul käimist eitavate vandenõuteoreetikute ja lamedasse Maasse uskujatega,'' meenutas analüüsi juhtivautor Timothy Stockwell, Victoria ülikooli sõltuvusuuringute keskuse direktor.

Idee mõõduka alkoholi tarbimises kaitsvast ja isegi kasulikust mõjust on igivana. Johns Hopkinsi ülikooli bioloog Raymond Pearl näitas juba 1924. aastal inimeste poolt tarbitavat alkoholi kogust ja suremust kõrvutades, et täiskarsklased kipuvad surema, kui alkoholi harva või seda mõõdukalt tegevad inimesed, meenutades seega J-tähte. Toonaseid järeldusi on erinevates variatsioonides ja kinnitatud kümnetes sellele järgnenud uuringutes.

''Kuid inimesed võivad alkoholist hoiduda väga erinevatel põhjustel. Võibolla tahavad nad pea selge hoida, võibolla on nad karsklased usulistel kaalutlustel. Ent võibolla loobusid nad alkoholist tervislikel põhjustel, näiteks oli see juba nende tervisele hakanud,'' märkis Stockwell. Epidemioloogilistes uuringutes võetakse seda aga arvesse harvem, kui võiks oodata.

Pea 2700 meditsiinikirjanduses ilmunud tööst läbisid esialgse sõela vaid 87. Teistes ei mainitud muu hulgas joodava alkoholi kogust; haigusi, mille eest alkohol potentsiaalselt kaitseb; või uuriti neid juba mõne tõve käes vaevlevaid inimesi. Sõelale jäänud töödest oli täiskarsklaste rühm väga selgelt võimalikku kallutatust ja teisi metodoloogilisi puudusi vältides defineeritud vaid 13s. Need enam aga mõõdukalt alkoholi tarbimise selget kasulikkust ei näidanud.

Selle asemel käis kõige paremini harva alkoholi tarbivate inimeste käsi. ''Arvestades, et mõned sinna rühma kuuluvad inimesed joovad nädalas vähem kui ühe joogi ja teised võibolla ühe joogi aastas, ei tohiks see koguseliselt füsioloogiale mõju avaldada ehk selle puhul pole tegu enam alkoholi kaitsva mõju avaldumisega,'' selgitas direktor. Nõnda järeldab ta kolleegidega töös, et inimesed peaksid olema alkoholi kasulikkust käsitlevatesse uurimustesse suhtuma eluterve kriitikameelega.

''Inimesed peaksid olema skeptilisemad. Põhjused, mis viivad alkoholi kaitsva mõju ülehindamiseni, võivad tingida ka teiste riskide alahindamise. Näiteks on leitud, et alkoholiga seonduvad vähiriskid on tegelikult kõrgemad, kui paistavad need epidemioloogilistes uuringutes,'' laiendas Stockwell.

Samas rõhutas ta, et harva mõõduka alkoholi tarbimisega seonduvad absoluutsed riskid on madalad. ''Inimesi pole mõtet hirmutada, nagu paljud meist teevad. Kuid seejuures, muidugi on tore uskuda ja mõelda, et asjad, mis meile naudingut pakuvad, teevad head ka meie tervisele, kuid ma ei arva, et selle teaduslik alus on praeguse teaduskirjanduse põhjal tugev,'' lisas teadlane.

''Kui vaadata, kes alkoholi mõõdukalt tarbivad, siis on nende sissetulek kõrgem, nad teevad rohkem sporti, söövad sagedamini puu- ja juurvilju, lõikavad lihalt rasva jne... See kaitseks juba iseenesest neid südame- ja mitmete teiste haiguste eest,'' selgitas Stockwell. Pigem on mõõduka alkoholi tarbimise ning pikema ja tervema elu näol tegu seega lihtsa korrelatsiooniga.

Mees nentis, et hüpoteesi alkoholi väikesest kaitsvast mõjust ei saa veel täielikult kõrvale heita. Täpsema pildi annaksid parema metodoloogia alusel tehtud epidemioloogilised uuringud, mis kestavad kümneid aastaid. ''Kindlate tulemuste saamiseks kulub kuni 20 aastat, esimese pildi saamiseks piisab võibolla kümnest... Nii et tegu on pika protsessiga,'' sõnas Stockwell. Alternatiiviks oleks väga paljusid inimesi hõlmav randomiseeritud kliiniline katse, milles ei tarbiks osa inimesi alkoholi üldse ja teised tarbiksid seda selgelt piiritletud koguses. Kuigi katsega seonduksid mitmed eetilised dilemmad, on see loovate lahendustega tema sõnul tehtav.

''Analüüsist lähtuv õppetund on, et tajutav ja sagedasti korratav ''tarkus'' pole ilmtingimata tarkus. Muidugi võib olla frustreeriv kuulda ühel päeval üht ja teisel teist, aga teadus töötab lihtsalt nii,'' lausus Stockwell.

Analüüs ilmus ajakirjas Journal of Studies of Alcohol and Drugs 



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: