Selliseid tulemusi publitseerisid Cornelli ülikooli teadlased ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry.

Vastavalt töörühma andmetele sisaldavad rohelised kohvioad kohvi peamist stimuleerivat koostisosa ehk kofeiini vaid umbes ühe protsendi ulatuses. Samas leidub toorestes kohviubades keskeltläbi 7-9 protsenti antioksüdantset klorogeenhapet, millel on mitmeid soodsaid toimeid tervisele, sh kaalu alandavaid ja vererõhku vähendavaid omadusi. Hiljutised uuringud on näidanud, et klorogeenhape võib toimida ka tugeva neuroprotektandina ehk närvisüsteemi kaitsva ühendina.

Silma võrkkest ehk reetina koosneb valgustundlikest rakkudest, mis vastutavad visuaalse teave saamise ja organiseerimise eest. Sellised rakud on väga tundlikud hapniku vaeguse suhtes. Võrkkest on organismi üks metaboolselt aktiivsemaid kudesid, tarbides hapnikku kiiremini kui mistahes teised koed, sh ka aju. Just seepärast on võrkkest ka väga vastuvõtlik oksüdatiivse stressi poolt põhjustatud erinevatele haigustele, sh vananemisega seotud maakula degeneratsioonile, diabeediga kaasnevale retinopaatiale ja glaukoomile. Kõik nimetatud haigused võivad viia osalise või ka täieliku nägemiskaotuseni.

Antud uuringus testiti esmakordselt klorogeenhappe mõjusid hapniku vaeguses olevatele võrkkesta närvisõlmerakkudele. Lisaks tekitati kahjustusi katsehiirte võrkkestale ning uuriti kohvi ekstrakti ja klorogeenhappe toimeid. Selgus, et mõlemad nimetatud tegurid vähendasid hiirtel võrkkesta närvisõlmerakkude surma, hoides ära kindlate valkude avaldumise mahasurumist raku pinnal.

Ehk seega on nii klorogeenhape kui ka kohvi ekstrakt võimelised alandama hapnikuvaegusest tingitud võrkkesta närvisõlmerakkude hävimist ning kohvi joomine võib pakkuda soodsaid toimeid, ennetades võrkkesta vananemist.

Loe lisa:
Can coffee protect our eyersight? (Medical News Today)