Vererõhku aitab alandada aktiivne füüsiline tegevus
Liikumine on tervisele kasulik, aga kui natuke veel rohkem liikuda, siis võib kasu olla veelgi suurem.
Briti ja Austraalia teadlaste uuringust ilmneb, et kui inimene lisab päevakavva kas või viis minutit aktiivset füüsilist koormust, näiteks trepist käimist või jalgrattaga sõitmist, siis võib tal alaneda kõrge vererõhk.
Ajakirjas Circulation avaldatud uuringus analüüsisid teadlased ligi 15 000 vabatahtliku kohta kogutud andmeid. Vabatahtlikud kandsid päevad läbi liikumisandureid ja lasid endal ka vererõhku mõõta.
Teadlased jaotasid inimeste ööpäevased tegevused kuude laia kategooriasse: magamine, lamamine või istumine, seismine, aeglane kõndimine, kiire kõndimine ja aktiivne liikumine, mille alla käis trepikõnd, rattasõit või ka jooksmine.
Kogutud andmetest püüdsid nad välja sõeluda, milline toime vererõhule võib olla sellel, kui ühte laadi tegevust natuke mõne teist laadi tegevusega asendada.
Selgus, et kui asendada ükskõik millist muud tegevust viie minuti jagu aktiivse liikumisega, siis alaneb süstoolne ehk ülemine vererõhk keskmiselt 0,68 millimeetri võrra elavhõbedasammast, diastoolne ehk alumine rõhk aga keskmiselt 0,54 millimeetri võrra.
See alanemine on rahvatervise mõttes päris oluline, sest on näidatud, et kui elanikkonna keskmine süstoolne vererõhk alaneb kahe millimeetri võrra ja diastoolne ühe millimeetri võrra, siis väheneb südame-veresoonkonnahaiguste risk elanikkonnas kümme protsenti.
Kui aga inimene lisab päevaste tegevuste sekka kümme-kakskümmend minutit aktiivset liikumist, siis avaldab see üsna selget mõju juba ka ta enda tervisele, väidavad teadlased eesotsas Joanna Blodgettiga University College Londonist.
Tähtis tähelepanek on seejuures see, et vererõhu tõhusaks alandamiseks on vaja just aktiivset liikumist: trepist käimist, rattasõitu või jooksu; aeglasest või kiiresti jalutamisest nii palju kasu ei paistagi olevat.
