Inimesed kasutavad maailma maismaast toidutootmiseks ligi 40 protsenti. See ohustab nii looduslike süsinikusidujate kui ka ökosüsteemide tasakaalu. Sama võib näha Eestis. Kuigi loomakasvatusel ja piimatootmisel on pikk ajalugu, hõlmavad need tegevused väga intensiivset maakasutust ja põhjustavad suurt süsinikuheidet.

Näiteks sööb keskmine Eesti inimene kaks korda rohkem valku, kui Maailma Terviseorganisatsioon soovitab. See seab korraga ohtu nii keskkonna kui ka inimeste tervise. Loomsete valkude liigtarbimine suurendab südame-veresoonkonna haiguste riski.

Keemiateadlane Raivo Vilu ja tema kolleegid kasutasid mitmeotstarbelist optimeerimisalgoritmi, et uurida, kuidas vähendada Eestis toidutootmisega seotud maa hulka nii, et toidusedel oleks ühtaegu tervislik ja eestlastele kultuuriliselt vastuvõetav. See tähendab, et kompromiss peab olema selline, mida pole inimestel raske taluda.

"Sööme hirmus palju liha. Teatud andmete põhjal sööme keskmiselt 70 kilo liha aastas, mis on peaaegu maailma rekord. Maailmas tehtud dieediuuringud näitavad, et kusagil 20–30 kilo liha aastas on tervislik määr," sõnas ta.

Vilu hindas uuringus Eesti elanike tarbimisharjumuste maakoormust, võttes arvesse 14 erinevat toidugruppi. Ta leidis kolleegidega, et riiklikult soovitatud dieet vähendas küll veidi maakoormust, kuid suuremad edusammud saavutati nende optimeeritud dieedi abil. Nende enda koostatud toidusedel vähendas maakoormust 15 protsenti, olles samal ajal küllaltki lähedane eesti praegustele toitumisharjumustele.

Olulise keskkonnamõju vähendamiseks soovitavad nad vähendada loomsete toodete, eriti liha ja piima, tarbimist. Suur osa võimalikust edust sõltub aga tarbijate valmisolekust sellisteks muutusteks. Seetõttu tuleks lahendused kujundada mõõdukaks ja ühiskonnale vastuvõetavaks.

"Sa ei sunni inimest 70 kilo pealt 30 või 20 kilo peale minema poole aasta või ühe aastaga. Sa annad talle aega kohaneda ja harjuda, näiteks kümme aastat," tõi Vilu näiteks.

Kokkuvõttes näitab uuring, et juba mõõdukas muutus toitumises võib anda märkimisväärse panuse keskkonnakaitse ja rahvatervise edendamisse.