Uue uuringu autorid osutavad, et ülirikaste tarbimis- ja investeerimisharjumused on aastatel 1990–2020 eluohtlike kuumalainete ja põua esinemisriski oluliselt suurendanud. Tegu on esimese teadustööga, mis proovis seostada väheste kätte koondunud rikkuse mõju äärmuslikele kliimasündmustele kindla arvulise väärtusega. Uuringu esimese autori ja Zürichi ETH Ülikooli teaduri Sarah Schoengarti sõnul kujutab tehtu mõttelist nihet, kus süsiniku asemel pööratakse pilgud kliimavastutusele, vahendab ScienceAlert.

Sara Schoengart ja kolleegid viisid uuringus kokku majandusandmed ning kliimasimulatsioonid. Nii arvutasid nad, milline on maailmas sissetulekupõhiselt detsiilide lõikes iga alarühma tekitatud süsinikuheide. Töörühm hindas ka iga sissetulekurühma mõju kliimamuutusest tingitud äärmuslikele ilmastikusündmustele.

Tulemustest nähtub, et võrreldes maailma keskmisega panustas maailma elanikkonna kõige rikkam üks protsent enneolematult tugevatesse kuumalainetesse 26 korda rohkem kui inimkond keskmiselt. Amasoonia vihmametsade põudade tekkes oli ülirikaste panus aga keskmisest 17 korda suurem.

Hiina ja USA elanikkonna kõige rikkama kümne protsendi põhjustatud süsinikuheitmed kokku moodustasid ligi poole maailma süsinikureostusest. Kummagi riigi rikkaima kümnendiku süsinikujalajälg kergitas äärmuslike kuumalainete esinemistõenäosust kaks kuni kolm korda.

Eelnevate uuringute põhjal on fossiilkütuste põletamine ja metsade raadamine eeskätt viimase 30 aasta jooksul tõstnud Maa keskmist pinnatemperatuuri 1,3 °C võrra.

Miljardärimaks?

Uuringu autorid rõhutavad, et ülirikkad mõjutavad kliimat lisaks oma elustiilivalikute ja isikliku tarbimisega ka oma investeerimisotsustega. 

Uuringu vanemautori ja rahvusvahelise rakendusliku süsteemianalüüsi instituudi teadlase Carl-Friedrich Schleussneri sõnul tuleb kliimameetmetes pöörata tähelepanu just ühiskonna kõige rikkamate liikmete ebaproportsionaalselt suurele vastutusele. Tema sõnul võiks ühe võimalusena kasutada progressiivset maksusüsteemi: rikkamad ja süsinikumahukatesse valdkondadesse investeerijad peaksid maksma rohkem.

Varasemad uuringud on näidanud, et varadega seotud heitmeid maksustada on tõhusam, kui kehtestada üldist süsinikumaksu. Üldised maksud kipuvad olema regressiivsed ja lööma valusamalt just väiksema sissetulekuga inimesi. Hiljutisemad katsed ülirikkaid inimesi maksustada on aga läbikukkunud. 

Näiteks surus G20 rahvusvahelise foorumi eesistuja Brasiilia mullu läbi ettepaneku maksustada enam kui ühe miljardi dollari väärtuses varasid omavate inimeste puhasvara vähemalt kaheprotsendise maksuga. G20 liidrid leppisid seepeale kokku, et teevad koostööd tagamaks ülirikaste inimeste tõhusat maksustamist. Lubadusele pole aga järgenud tegusid. 

Teise näitena leppisid pea 140 riiki 2021. aastal kokku, et töötavad välja üleilmse ettevõtlusmaksu rahvusvahelistele firmadele. Seejuures toetasid pea pooled riigid maksu 15-protsendist alammäära. Praeguseks on needki kõnelused seiskunud. 

Ajakirja Forbes andmetel on ligi kolmandik maailma miljardäridest pärit Ameerika Ühendriikidest. Teisisõnu elab neid USA-s rohkem kui näiteks Hiinas, Indias ja Saksamaal kokku. Vaesusega võitleva MTÜ Oxfami andmetel on aga maailma rikkaim üks protsent elanikke saanud viimase aastakümne jooksul 37 triljoni euro võrra rikkamaks. See tähendab, et inimkonna kõige rikkama ühe protsendi käes on rohkem raha kui kõige vaesema 95 protsendi käes.

Kui võrrelda Eesti keskmist sissetulekut maailma sissetulekute jaotusega, kuuluvad enamik Eesti elanikest maailma mastaabis kõrgematesse detsiilidesse. See tähendab, et keskmine eestlane teenib rohkem kui 70–90 protsenti maailma rahvastikust.

Uuring avaldati ajakirjas Nature Climate Change.