Rahvusvaheline töörühm eesotsas Exteri Ülikooli kliimateaduste professori Pierre Friedlingsteiniga leidis, et inimkond on paisanud 2024. aastal atmosfääri 41,2 miljardit tonni süsinikdioksiidi. Vaatamata taastuva elektri hüppeliselt kiirenenud kasutuselevõtule on seda 0,8 protsendi võrra rohkem kui 2023. aastal.

Lisades sellele maakasutuse muutustest, näiteks metsaraiest, tingitud heitmed, on paiskunud sel aastal kokku atmosfääri 45,8 miljardit tonni süsinikdioksiidi. Töörühm hindab, et sellise tempo juures ületab üleilmne temperatuuritõus 2030. aastaks püsivalt 1,5 °C kraadi piiri 50-protsendilise tõenäosusega.

Sellega nurjuks üks Pariisi kliimaleppes seatud eesmärkidest. Friedlingsteini sõnul on väljavaade hoida üleilmne soojenemine alla kahe kraadi mõnevõrra parem, kuid vaid juhul, kui maailma juhid kasvuhoonegaaside heitkoguseid kiiresti ja ulatuslikult vähendavad.

Prognoosi kohaselt suurenevad nafta ja gaasi kasutamisega seonduvad heitmed, aga selle aasta lõpuks võrreldes möödunud aastaga vastavalt 0,9 ja 2,4 protsenti. Söe põletamisega seonduvad heitmed kasvavad samal ajal 0,2 protsendi võrra. Aastal 2014 arvati, et need hakkavad edaspidi vaid langema.

Suurematest riikidest kasvas süsinikuheitmete hulk Indias 4,6 protsenti ja Hiinas 0,2 protsenti. Euroopa Liidus ja USA-s nägi vastavalt aga 3,8 ja 0,6-protsendilist vähenemist. Ülejäänud maailma süsinikuheitmete hinnanguline kasv ulatub 1,1 protsendini.

Kasvule vaatamata märgivad autorid, et majanduse süsinikuvaesemaks muutmiseks on astutud juba mitmeid samme. Näiteks on suurenenud taastuvate energiaallikate ja elektriautode osakaal ning viimastel aastakümnetel on vähenenud ka metsade raadamisega seotud heitkogused. Muutused pole siiski piisavad, et kümnendi lõpuks väheneks üleilmsed süsinikdioksiidi heitmed poole võrra, mis annaks võimaluse vältida 1,5 °C kraadilist temperatuuritõusu.

Lisaks neelavad ookeanid ja maismaa praegu umbes poole atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside heitkogustest. Süsinikdioksiidi neto-nullheite saavutamiseks oleks vaja aga veel praegu katsejärgus lahenduste kasutuselevõttu, näiteks laialdast süsiniku sidumist, märgib ÜRO valitsuste vaheline kliimamuutuste paneel (IPCC).

Friedlingstein hoiatas, et üleilmset süsinikdioksiidi neto-nullheidet saavutamata, jätkub üleilmne temperatuuritõus ning süvenevad ka selle negatiivsed tagajärjed ökosüsteemidele ja inimestele endile.

Töörühm avaldas oma leiud ajakirjas Earth Systems Science Data.