Unearst ja psühhiaater Tuuliki Hion rääkis, kuidas unetus ei tähenda tingimata seda, et inimene üldse magada ei saa, vaid selle alla kuuluvad ka uinumisraskused, öised ärkamised ja varajane ärkamine. Kui need kestavad üle kolme kuu ja segavad päevast toimetulekut, on tegemist kroonilise unetusega. Hion ütles, et kroonilisi unetuid on umbes kümme protsenti täiskasvanutest.

"Diagnoosimiseks peab lisaks halvale unele olema ka päevase tegevuse häiritus. Näiteks väsimus, keskendumisraskused, ärrituvus või meeleolu langus," selgitas ta Vikerraadio saates "Huvitaja".

Unetuse põhjused ulatuvad lihtsatest elukorralduslikest vigadest kuni tõsisemate haigusteni. "Liiga palju kohvi või energiajooke, hilisõhtused trennid või töö, ekraani taga istumine enne magamaminekut. Need kõik hoiavad keha üleval," ütles arst.

Kui sellised olukorrad kestavad, võib stress või ärevus muutuda püsivaks ja uni ei taastu enam iseenesest. Tänapäeval on unetuse üks sagedasem põhjus liigne kiirus ja ülekoormus. "Inimesed ei anna endale aega maha laadida. Õhtul pärast tööpäeva peaks kehale jääma vähemalt tund-poolteist rahunemiseks, enne kui voodisse minna," lausus Hion.

Ta toob näitena inimesed, kelle töö- või elugraafik on vaba. "Kui ollakse liiga pikalt voodis, võib keha lihtsalt unest tühjaks jääda ning und ei jätku enam kogu ööks," sõnas arst.

Seepärast on üks olulisemaid teraapiaid unetuse puhul voodis veedetava aja piiramine ja kindla unerütmi taastamine. "Voodi on magamiseks, mitte seal ärkvel olemiseks," rõhutas ta.

Hioni sõnul on muidugi olemas inimesi, kelle unevajadus on väiksem, aga neid on siiski vähe. "Paljud, kes väidavad, et neile piisab neljast-viiest tunnist, töötavad tegelikult adrenaliini peal. Aastate pärast jõuavad nad kroonilise väsimuseni," ütles ta.

Kehva une mõju on laialdane. See halvendab mälu, meeleolu, töövõimet ja tõstab riski depressiooniks, ärevushäireks ja isegi südame-veresoonkonna haigusteks. "Unetus on sõltumatu riskitegur paljudele kehalistele haigustele," rõhutas Hion.

Paljud proovivad abi melatoniinist või taimsetest rahustitest, kuid arsti sõnul ei tasu neist liiga palju loota. Ta tõi välja, et melatoniin ei ole teadusuuringutes osutunud kroonilise unetuse raviks tõhusaks, välja arvatud üle 55-aastastel või neil, kelle uni on loomupäraselt väga hiline. Taimsetel preparaatidel võib olla lühiajaline mõju, kuid see kipub paari nädalaga kaduma.

Kui unetus kestab kauem kui mõni nädal ja hakkab segama igapäevaelu, tuleks pöörduda perearsti poole. "Kõigepealt tuleks kontrollida, kas vereanalüüsid ja tervisenäitajad on korras. Kui unetus püsib, saab abi kognitiiv-käitumuslikust teraapiast, mida õpetavad Eestis ka mitmed psühholoogid ja unenõustajad," soovitas Tuuliki Hion.