Öövalgus ja päevapimedus kustutavad eluküünlaid
Valgus on tähtis, aga sama tähtis on ka pimedus. Oluline on valguse ja pimeduse õige vaheldumine, mis on kooskõlas inimese loomuliku ööpäevarütmiga. Siis püsib inimene paremini terve ja jääb ka suurema tõenäosusega elama.
Austraalia, Briti ja Ameerika teadlased on analüüsinud ligi 90 000 katseisiku pealt kogutud andmeid, kokku üle 13 miljoni tunni jagu.
Katseisikud kandsid valgussensoreid: nii said teadlased teada, millal ja kui kaua nad missugustes valgusoludes olid olnud.
Nüüd kirjutavad uuringu autorid Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et neil inimestel, kes olid paljudel öödel olnud rohke valguse käes, oli suremise tõenäosus vaadeldud aja jooksul keskmisest suurem.
Neil aga, kes olid saanud korralikku valgust päevasel ajal, oli suremise tõenäosus keskmisest väiksem.
Nii tõdevadki Daniel Windred Adelaide'is asuvast Flindersi Ülikoolist ja ta kolleegid, et pikk ja regulaarne viibimine öises valguses ja päevases hämaruses võib ööpäevarütmid segi lüüa ja tekitada mitmesuguseid terviseprobleeme, mis omakorda tõstavad ka suremise tõenäosust.
Autorid järeldavad, et kui inimene väldib valgust öösel, kuid leiab võimalusi olla piisava valguse käes päeval, siis saavutab ta hõlpsamini parema tervise ja pikema eluea.
Katseisikuteks olid uuringus Ühendkuningriigi biopanka oma geeni- ja muud proovid, testitulemused ja küsitlusvastused andnud inimesed vanuses 40 kuni 69 aastat.
Andmed valgusolude kohta olid kogutud randmel kantud sensorite abil. Liikumissensorite andmete alusel hinnati une pikkust ja sügavust.
Autorite nõuanne on vältida eredat valgust hilistel õhtu- ja varastel hommikutundidel, mil ööpäevarütmide mehhanism on kõige tundlikum valguskeskkonna signaale tõlgendama.
Ja päris öösel olgu ikka päris pime ning päisel päeval korralikult valge.
