Depressiooniriski kergitab arvatust märksa enam pärilikke tegureid

Uus rahvusvaheline uuring kasutas senisest mahukamat ja erinevat etnilist päritolu inimesi hõlmavat andmestikku. Nii õnnestus töö autoritel kindlaks teha ligi 300 uut geenivariatsiooni, mille olemasolu genoomis suurendab võimalust depressiooni tekkeks.
Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel kannatab depressiooni all 3,8 protsenti planeedi elanikkonnast ehk kokku ligi 280 miljonit inimest. Tervisemure avaldumist mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas ebameeldivad elusündmused, kehv füüsiline tervis ja stress. Oma osa on depressiooni kujunemises ka geenidel, vahendab The Guardian.
Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Edinburghi Ülikooli ja Londoni King's College'i teadlastega heitis värske pilgu depressiooni pärilikele teguritele. Selleks uurisid nad 29 riigist pärit enam kui viie miljoni inimese geeniandmeid. Kõigi uuritavate andmeid analüüsiti anonüümselt ja iga neljanda uuritava juured viisid väljaspoole Euroopat.
Varem on depressiooni geneetilisi tegureid uuritud eeskätt valge nahavärviga ja rikkamate ühiskondade põhjal. Teisisõnu pole varasemates uuringutes pööratud piisavalt tähelepanu suurele osale inimkonnast. Uues mitmekesisema valimiga uuringus tuli välja terve rida seni teadmata geneetilisi riskitegureid.
Täpsemalt leidsid autorid inimeste DNA-s 700 depressiooni tekkega seotud geenivariatsiooni. Neist 293 polnud varem selle tervisemurega seostatud. Varem teadmata riskiteguritest umbes 100 tulid välja just tänu Aafrika, Ida-Aasia, Ladina-Ameerika ja Lõuna-Aasia päritolu inimeste hõlmatusele.
Leitud variatsioonid kujutavad endast enamasti väikesi erinevusi geenides. Näiteks on seal mõnes kohas tähepaari A=T asemel paar G=C. Selle tulemusel on ka mõned ajurakkudes valmistatavad valgud natuke teistsugused. Iga riskitegur panustab depressiooni tekkesse vaid õige pisut. Küll näitas uuring, et risk võib kasvada, kui inimesel on depressiooni tekkega seotud DNA variante mitu ja need võimendavad üksteist.
Töörühm loodab, et nende leid aitab teadlastel ennustada inimeste depressiooni esinemisriski senisest täpsemalt eri etniliste päritolude korral. Samuti loodavad nad, et leiu põhjal saab luua uusi depressiooniravimeid.
Uued ravimid?
Uuringus selgus ühtlasi, et keskmisest suurema depressiooniriskiga on seotud 308 geenivarianti. Selle teadmise valguses hindas töörühm enam kui 1600 ravimit ja vaatas, kas need mõjutavad nende geenide pealt valmistatavaid valke.
Ilmnes, et depressiooni puhul tavaliselt appi võetavate antidepressantide kõrval mõjutavad neid valke ka pregabaliin ja modafiniil. Neist esimest kasutatakse kroonilise valu ja teist narkolepsia raviks. Mõlemaid võiks töörühma sõnul potentsiaalselt kasutada ka depressiooni raviks. Siiski on enne vaja teha mõlema ravimiga kliinilisi katseid depressioonipatsientidega.
Uuringuga mitte seotud teadlased tervitavad uuringu senisest mitmekesisemat valimit kui edusammu. Samas ei peaks Ühendkuningriigi vaimse tervise fondi teadusjuhi David Crepaz-Keay hinnangul kasutama geneetilisi riskitegureid depressiooniravi käsulaudadena. Pigem peaks depressiooni ennetuses keskenduma tema sõnul laiemalt ühiskondlikele murekohtadele, näiteks vaesusele ja rassismile. Crepaz-Keay hinnangul mõjutavad need inimeste vaimset tervist geenidest märksa enam.
Uurimus ilmus ajakirjas Cell.
Toimetaja: Airika Harrik