Tartu Ülikooli teoreetilise filosoofia teadur ja lapsevanem Vivian Puusepp leiab, et nutitelefonide kasutamine koolis on Eestis suur probleem, sest riiklikul ja omavalitsuste tasandil ei ole sellega tegeletud. "Me isegi tegelikult ei tea päris täpselt, milline seis on. Minu vaatlusandmed põhinevadki sellel, kui palju ma ise olen koolides käinud ja väga paljude erinevate inimestega suhelnud," selgitab Puusepp. 

Ta möönab, et kahjuks pole Eesti koolides vahetundide ajal nutiseadmete kasutus üldiselt reguleeritud. Seetõttu ei saa lapsed tegelikult vahetundides puhata. "Kui on aga vähe puhkust ja kõik vahetunnid veedetakse nutiseadmes, mõjutab see laste vaimset ja füüsilist tervist, omavahelisi suhteid ja loomulikult ka seda, kas ja kuidas nad suudavad tunnis õppimisele keskenduda," lausub ta. 

Tartu Ülikooli arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste avab teemat laste kõne- ja suhtlusoskuse vaatevinklist. Uurimused osutavad, et kõne omandamine toimub suuresti suhtluses täiskasvanuga. "Kui kasvõi linna peal ringi vaadata, on hästi palju näha, kuidas laps mängib liivakastis, ema istub kõrval ja on süvenenud nutiseadmesse. Või siis ema ja laps suhtlevad mõnusasti, järsku tuleb telefonikõne emale ja suhtlus katkeb," ütleb ta. Tulviste leiab, et see pole kõige parem kõne arendamise viis. 

Kui Austraalia parlament võttis eelmise aasta sügisel vastu otsuse keelata sotsiaalmeedia alla 16-aastastele, siis Eestis arutati võimaluse üle piirata nutiseadmete kasutust koolis. 

Tõrvandi kooli õppejuht Jonas Nahkor ütles, et talle ei meeldi keskselt ja ülevalt peale pandud keeld, sest tegemist on kahetasandilise probleemiga. Kooli personal peaks tema sõnul hindama, mis on keelu positiivne mõju. "Õpetaja ei pea olema üksinda see, kes märgates koolimaja peal ennast nurga taha ära peitnud noori, peab minema olukorda üks-ühele lahendama," ütleb õppejuht. Ta leiab, et koolis peab küsimusega tegelema üheskoos.

"Õppimist mõjutab mitte nutitelefon iseenesest, vaid pigem just sotsiaalmeedia võimalus sellega pilte või videoid teha, mis on seotud koolikiusamisega. Neid riske püüame minimeerida," räägib Nahkor. Veel leiab ta, et üksi kooli tegevusest ei piisa, vaid kaasama peab lapsevanemaid ja kogukonda tervikuna.

Tõrvandi koolis võetigi sügisest kasutusele telefonidele mõeldud taskukotikesed. Õpilane laenutab selle koolist samamoodi nagu õpiku. Koolipäeva alguses paneb õpilane telefoni magnetiga suletavasse kotti. Oma telefoni saab ta kotikesest välja võtta koolipäeva lõpus. Jonas Nahkori sõnul on senine kogemus olnud positiivne. Kui lapsel jääb näiteks vihik maha, siis ei helista ta esimese asjana lapsevanemale, vaid läheb õpetaja jutule. Nii muutub ka laps iseseisvamaks. 

Vivian Puusepp nendib, et uuringuid tuleb järjest juurde, mis näitavad, et nutiseadmetest jälgitav sisu on ulatuslik ja negatiivne. Tema sõnul võib näha selgeid seoseid laste vaimse tervise halvenemise, nende psühholoogilise heaolu vähenemise stressi, ärevuse, depressiooni ja paljude vaimsete häirete ning piiramatu nutiseadme kasutuse vahel. 

"Põhjuslikke seoseid on sageli keeruline täpselt välja selgitada, mis mida põhjustab. Näeme selgelt aga ka seda, et kui laste ja noorte nutiseadme kasutust mõistlikult piirata, siis vaimse tervise probleemid vähenevad ja psühholoogiline heaolu tõuseb. Täpselt sama lugu on füüsilise tervisega: probleemid ülekaaluga, rühiga kuni silmanägemise ja kõige muuni välja on samamoodi korrelatsioonis selle nutiseadme kasutuse ajaga," lausub ta.

Puusepp arvab, et tark on kaaslastega hästi läbi saada ja elust rõõmu tunda. Samal ajal on  raske murda müüti, et nutiseadmed aitavad justkui inimestel omavahel kuidagi paremini suhelda või suhtlus sotsiaalmeedias võib asendada suhtlust päriselus. "Uuringud näitavad, et nii see kahjuks ei ole: mida rohkem, olenemata east, inimene veedab aega sotsiaalmeedias, seda üksikuma ja õnnetumana ta ennast tunneb," sõnab ta.

Septembri lõpus kirjutasid hariduseksperdid ja lapsevanemad Eesti Vabariigi presidendile, peaministrile, haridus- ja teadusministrile ja terviseministrile avaliku kirja palvega, et riik töötaks hiljemalt järgmiseks õppeaastaks välja selged reeglid nutiseadmete kasutamiseks koolikeskkonnas. Kokkulepitud norm peaks toetama laste vaimset ja füüsilist tervist, arengut, heaolu, õppeedukust ja turvalisust. Kirjas avaldati muret senise olukorra pärast, kus paljudes Eesti koolides puuduvad selged reeglid isiklike nutiseadmete kasutamiseks või ei suudeta nendes kokku leppida.

Jaanuari alguses teatasid haridus- ja sotsiaalministeerium, et riik ei plaani koolides ühtset üleriigilist nutitelefonide kasutamise piirangut kehtestada. HTM-i üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin märkis seejuures, et nutiseadmete kasutamine koolides on sõltuvalt earühmast mingis mahus asjakohane õppetöö osa. Seega on need õppetöös vajalikud. Samale viitas terviseminister Riina Sikkut, kes osutas ühtlasi, et internetist on saanud inimõigus. Samas paneb riik koolidele siiski kohustuse nutiseadme kasutust reguleerida.

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Publitsistika praktika". Autorid on Silvia Luik, Coco Rõõmusaar, Tanel Mütt ja Indrek Sarapuu.