Nutitelefonist tulev valgus võib keha ööpäevarütmi sassi ajada
Uus uuring viitab, et pärast südaööd kunstliku valgusega kokkupuututumine ajab ööpäevarütmi segi ja võib suurendada teist tüüpi diabeedi tekkeriski.
Ilmselt on igaüks kuulnud, et hea une jaoks tasub põhku pugedes ekraanidest eemale hoida. Mitmed uuringud on näidanud, et öine kokkupuude kunstvalgusega raskendab uinumist. Vahet pole, kas selleks on siis lugemislambi kollane või nutitelefoni sinine valgus.
Teadlased viisid läbi uuringu ligi 85 000 inimese peal, kes olid vanuses 40–69 aastat. Katsejänestel tuli ühe nädala jooksul kanda nii ööl kui päeval randmel seadet, mis jälgis nende kokkupuuteid erinevate valgusallikatega.
Ühendkuningriigi biopanga eksperiment võimaldas jälgida katses osalejate tervist järgnenud üheksa aasta jooksul. Need katsejänesed, kellel arenes hiljem välja II tüüpi diabeet, puutusid öise tehisvalgusega nädalase uuringuperioodi jooksul sagedamini kokku kui need, kellel õnnestus öist valgust vältida. Täpsemalt seostus suurema riskiga ajavahemik poole ühest öösel kuni kella kuueni hommikul.
Tulemused ei tõesta põhjust ja tagajärge, kuid need näitavad seost öise heledama valguse ja ainevahetushäire riski vahel. Samas võib kokkupuude kunstliku valgusega häirida ööpäevaseid rütme ka otseselt, mille tulemus on glükoositaluvuse vähenemine ja kehakaalu tõus. See on seotud suurenenud ainevahetushäirete riskiga, seal hulgas teist tüüpi diabeediga.
Teadlased järeldavad, et kui inimesed väldiksid öist tehisvalgust, võiks see leevendada II tüüpi diabeeti haigestumist ja seeläbi ka koormust tervishoiusüsteemile.
Öise valguse ja ainevahetuse täpsemate seoste välja selgitamiseks on vaja teha veel uuringuid. Samas näitavad mõned uuringud, et juba nädalavahetusel telkimine ilma kunstliku valguseta võib aidata taastada inimese loomuliku ööpäevarütmi. Seega tasub diabeediriski vähendamiseks minna näiteks telkima ja veeta öö metsas.
Toimetaja: Sandra Saar