Unearst Heisl Vaher rääkis "Terevisioonis", et unehäirete osakaal on kogu maailmas suurenenud ja unetus on kõige levinum unehäire. "Kui võrrelda 20–30 aasta taguse ajaga, siis infoväli, kus praegu elame, pakub inimese meeltele väga palju sisendeid. On tekkinud valetunnetus justkui kõike peaks tarbima ja olema nii palju kui võimalik (kõigega) kursis. See tahes-tahtmata hoiab ärksuse taseme suhteliselt kõrgel," selgitas unearst, miks uinumine on sageli raske.

Pikaajaline unetus on tema sõnul aga häire, mille korral tuleb kindlasti arstiabi otsida.

Nädalavahetustel kipub unerütm inimestel sageli sassi minema, sest Vaheri sõnul tekib inimestel tunne, et saab teha kõike, milleks töönädala sees aega ja võimalust napib. Tihti võtavad inimesed siis lõivu une arvelt. "Sinise esmaspäeva tunne on reaalselt olemas," lausus ta.

Une puhul on aga tema sõnul oluline regulaarsus. "Uni tahab lasteaialapse rütmi: hommikul ärkan, teen oma tegevused (ära) ja õhtuks olen piisavalt väsinud, kuulan unejutu ja jään magama," näitlikustas Vaher. Kui unerütm on üldjuhul stabiilne, siis ei mõjuta inimest üksikud kõrvalekalded kuigi palju Seega ei tee mõnel õhtul kinos või teatris käimine erilist kurja.

Hea une jaoks on füüsiline koormus sama oluline kui vaimne. Küll aga ei maksa tugevat füüsilist koormust paigutada väga lähedale uneajale, vaid see võiks toimuda kaks kuni kolm tundi enne magama minekut.

Samuti on magamajäämiseks Vaheri sõnul oluline, et keha suudaks temperatuuri veidi langetada. "Kehatemperatuuri langus on seotud melatoniini tootmise suurenemisega ja melatoniini toimel meie keha suudab uinuda. Seepärast soovitavadki asjatundjad, et magamistuba võiks olla veidi jahedam," ütles ta.

Kui õhtul ei tule und, on soovitatud inimestel ikka ja jälle lambaid lugeda. Vaheri sõnul ei ole see üldse mitte paha soovitus. "Kui täpsustada patsientide käest, mis on peamine põhjus, miks ei uinuta, tuuakse välja, et peas on mõtted, millest ei saa lahti lasta," rääkis ta.

Mõtete tahaplaanile lükkamiseks on mitmeid võimalusi. Vaher rääkis, et üldiselt soovitavad arstid magamistuppa ekraane mitte kaasa võtta, aga kui inimene vaatab midagi, mis annab positiivse emotsiooni ja on rahustava sisuga, võimaldab see päevase mõtete voo kõrvale heita. Samamoodi võib aidata uinuda millegi kuulamine, näiteks raadiosaated või taskuhäälingud, sest nii keskendub inimene enne uinumist millegile muule kui oma mõtetele.