Maailma suurim korallriff Suur Vallrahu laiub üle 2300 kilomeetri pikkuse maa-ala piki Kirde-Austraalia rannikut. Rifiamet teatas, et vallrahu ilmutab märke kuumakahjustustest, vahendab ScienceAlert.

Õhust tehtud vaatlused näitasid, et korallid pleegivad mitmetel rahu riffidel. Seega sai ameti sõnul kinnitust, et alates 2016. aastast on tegu neljanda massilise pleekimisega.

Suurel Vallrahul elab umbes 1500 liiki kalu ja 4000 liiki molluskeid. Vaatamata ookeani pinnakihti jahutavale La Ninale on saanud korallrahu rifiameti teatel ikkagi kuuma tõttu kannatada.

Pleekimisi on praegu näha alal, mis koosneb umbes 2500 rahust ja enam kui 900 saarest. Sealsed korallid on hüljanud oma kudedes elavad vetikad ja kaotanud seetõttu oma erksa värvi. Ehkki pleekinud korallid kannatavad stressi käes, suudavad nad leebemate tingimuste naastes taastuda, teatas amet. Järgmise paari nädala ilm on ameti sõnul otsustav, kui lai ja tõsine saab pleekimine kaitsealal olema.

Massipleekimise raport valmis neli päeva pärast ÜRO seiremissiooni algust, mille käigus hinnatakse, kas UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv piirkond on kliimamuutuse eest kaitstud.

Tontlikud valged korallid

UNESCO eesmärk on hinnata, kas Austraalia valitsus pingutab Suure Vallrahu erinevate ohtude, sealhulgas kliimamuutuse eest kaitsmise nimel piisavalt. Hinnangu valmimise järel otsustab maailmapärandi komitee juunis, kas lugeda korallrahu ohustatuks või mitte.

Greenpeace Austraalia kliimaaktivisti Martin Zavani sõnul asendub Suure Vallrahu armastatud värvikirevus tontlike valgete korallidega. Zavan survestas valitsust näitama ÜRO uurijatele maaliliste puutumata alade asemel ka pleekimisest kahjustatud alasid.

Kui Austraalia valitsus tahab tõesti, et ÜRO missioon saaks Suure Vallrahu seisundist ammendava ülevaate, peaks eksperdid Zavani sõnul külastama missiooni käigus ka rifi põhja- ja keskosa, kus korallid peavad taluma keskmisest kuni neli kraadi kõrgemat temperatuuri.

Maailmapärandi komitee eelmises juulis tehtud otsus, et Suurt Vallrahu ei loeta ohustatuks, üllatas paljusid, eriti arvestades, et UNESCO oli seda mitu nädalat varem teha soovitanud.

Kui ÜRO ähvardas 2015. aastal Suure Vallrahu UNESCO maailmapärandi nimekirjast eemaldada, koostas Austraalia plaani  "Riff 2050" ja suunas miljardeid dollareid korallrahu kaitsesse. 

Austraalia kliimaliikumise eestvedaja ehk Kliimanõukogu juhi Amanda McKenzie sõnul olid maailma ookeanid mullu enneolematult soojad. Lisaks Suure Vallrahu üha tõsisemale pleekimisele muutuvad pleekimised suure kasvuhoonegaaside heite tõttu aina sagedasemaks.

Kui tahta anda Suurele Vallrahule võimalus muutustega võidelda, tuleb McKenzie sõnul esmalt tegeleda põhimure ehk kliimamuutusega. Kui inimkond tema sõnul sel kümnendil oma süsinikuheidet ei vähenda, ei aita pleekimisi ära hoida ükskõik kui suur rahaline toetus.

Ohutut piiri pole

Läinud kuul hoiatasid teadlased, et elurikkuse oaasidena ja enam kui poolele miljardile inimesele elatusallikat pakkuvad korallrahud kaovad väga tõenäoliselt täielikult ka siis, kui kliimasoojenemine jääb Pariisi kliimaleppes seatud piiridesse.

Tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes keskmiselt 1,5 °C soojem merevesi tähendaks nende uuringu põhjal, et üle 99 protsendi maailma korallrahudest ei suuda üha sagenevatest merelistest kuumalainetest taastuda. Kui merevesi soojeneb aga keskmiselt kahe kraadi võrra, hukkuvad kõik korallid.

Leedsi Ülikooli teaduri Adele Dixoni sõnul on karm tõde paraku see, et korallrahudele on ohtlik igasugune kliimasoojenemine. Ehkki 2015. aastal leppisid umbes 200 riiki Pariisi kliimaleppes kokku, et üleilmset soojenemist tuleks hoida alla 2 °C ja teha pingutusi selle piiramiseks 1,5 °C-ga, on ka nii palju kõrgem temperatuur Dixoni sõnul koralli-ökosüsteemidele liiast.