Merebioloog: korallrahude kaitse nõuab superkorallide aretamist

Foto: ERR

Kliimamuutus toimub liiga kiiresti, et paljudele teistele liikidele elupaika pakkuvate korallrahude päästmiseks piisaks pelgalt nende kaitse alla võtmisest, nendib Tartu Ülikooli mereökoloogia professor Jonne Kotta.

"Kui varem arvati, et loodust peaks kaitsma metsa- või mereosa inimese eest lukku panemisega, loodus sellega taastub ja mitmekesisus saab säilitatud, siis nüüd näeme, et sellest ei piisa. Me põhimõtteliselt sekkume veidi looduse arengusse, et aretada superkoralle, kelle puhul on lootus, et nad jääksid tuleviku kliimas ellu," märkis Kotta saates "Ringvaade".

Isiklikule kogemusele toetudes märkis professor, et viimase 20 aastaga toimunud muutuste tulemus on silmaga näha. "Mõnedel koralliväljadel, kus sukelduda sain, on tänaseks alles igav liiv ja tühi väli," märkis Kotta. Sarnaseid suundumusi on märgata üle terve planeedi. Seejuures on olnud muutused tema sõnul ulatuslikumad, kui paarikümne aasta eest ennustati.

"Kuskil 10–15 aasta eest nägime neid mõjusid peamiselt seal, kus inimene ise toimetas ja korallid hävisid peamiselt ülepüügi tõttu. Viimasel kolmel-neljal aastal on olnud väga suured mõjud aga ka seal, kus inimesi polegi. Kliimamuutuse mõju avaldub igal pool," sõnas professor.

Tüüpiliselt suudavad taluda korallrahud paarikraadilist temperatuurikõikumist. Pikemate mere-kuumalainete ajal ei pruugi jääda korallidel taastumiseks piisavalt aega ja need saavad pöördumatult kahjustada.

Läänemere tulevik

Jonne Kotta nentis, et kliimamuutus ähvardab ka Läänemere organismide tulevikku. Kuigi koralle siinsetes vetes ei ela, täidavad sama rolli suurvetikad. "Nad pakuvad sarnaselt korallidele elupaika sadadele taime- ja loomaliikidele ning nende kaitsmine on sama tähtis, kui korallide kaitsmine lõunaookeanides," selgitas professor.

Kliimamuutus tõotab suurendada sademete hulka. Nõnda võib niigi mageda Läänemere soolsus väheneda niivõrd palju, et see muutub paljudele suurvetikatele talumatuks. Võti võib peituda sarnases lähenemises, kui proovitakse teha praegu mitmel pool korallidega.

"Õnneks on olemas mõne isendid, kes seda vett paremini taluvad. Need võivadki olla meie päästepakett, mida tulevikus kasutada. Oleme supervetikad juba määranud. Kui tulevik tuleb selline, nagu see tuleb, teame, kust peaksime vetikaid koguma ja kuhu viima, et see vetikakooslus niimoodi säiliks," märkis Kotta.

Mai on ERR-is keskkonnakuu, mis on pühendatud sel aastal veele. Muu hulgas saab selle raames reedel näha ETV2-s filmi "Korallrahu päästmine".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: