Sellisele järeldusele jõudsid Ameerika Ühendriikide ja Jordaania teadlased, kes uurisid Punase mere põhjaosas elutsevaid suuri merekarpe Tridacna perekonnast.

Karbid ehk liistaklõpuselised on limuste ehk molluskite hõimkonna klass. Karpidel on ümber kõva, tavaliselt kaheks poolmeks jaotunud, kinni-lahti käiv koda.

Tridacna perekonda kuuluvatel karbiliikidel on kodades tallel aastased, mõnikord isegi mõnepäevased kasvukihid, nii nagu puul on aastarõngad.

Daniel Killam Santa Cruzi California Ülikoolist ja ta kaaslased vaatasid kasvukihte kolmel Punase mere karbiliigil, nii tänapäevastel isenditel kui ka fossiilidel.

Selgus, et tänapäeva karbid kasvavad kiiremini kui nende esivanemad.

Keemiline analüüs näitas, et tänapäevastel isenditel sisaldab koda rohkesti nitraate, aineid, mida satub merre põlluväetisest pärit saastena ja mis paistavad soodustavat mitte ainult taimede, vaid ka limuste kasvu.

Karpidel elavad rakkude sees väikesed sümbiootilised vetikad, kes nitraatide arvel kosuvad ja pakuvad sest toidust saadavast energiast osa ka karbile endale tarvitada.

Killam ja kaasautorid oletavad Kuningliku Seltsi toimetistes, et karpide kiiremale kasvule on kaasa aidanud ka soojemad talved ja harvemaks jäänud hooajalised tormid.

Karpide kasvuiivet võib teadlaste sõnul edaspidi kasutada ka korallrahude seisundi ühe indikaatorina.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.