Soome lahest leiti Mehhiko päritolu karp ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Merekarp Rangia cuneata.
Merekarp Rangia cuneata. Autor/allikas: serc_biodiversity/(CC BY 2.0)

Möödunud aasta suvel ADRIENNE projekti raames tehtud välitööde käigus leidsid Eesti, Vene ja Soome teadlased Soome lahest kaks uut liiki, sh Mehhiko merekarbi.

Soome lahe idaosast merekarp Rangia cuneata ja hulkharjasuss Laonome xeprovala. Merekarp pärineb Mehhiko lahest, hulkharjasussi päritolu pole teada ning liiki kirjeldati esmakordselt Eesti teadlaste poolt.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul võisid mõlemad siia saabuda laevade ballastiveega. "On üllatav, et Mehhiko lahe soojadest tingimustest pärit karp saab hakkama ka Läänemere magedas ja jahedas vees. Karbid on tuntud kui head vee filtreerijad, aga nende tuleku üle on veel vara rõõmustada. Meile on veel teadmata, kuidas nad Soome lahes käituvad ning kas hakkavad võõrliikidele omaselt hõivama kohalike liikide elupaiku," märkis Andresmaa.

Projekti juhtinud Eesti Mereinstituudi teadlase Jonne Kotta sõnul jõudis Mehhiko lahest pärinev riimveeline setetesse kaevuv hõljumtoiduline karp Euroopasse 2005. aastal Antwerpeni sadama kaudu. Läänemerre levis liik viis aastat hiljem. 2014. aastal nähti seda Pärnu lahes.

Karbid suudavad igapäevaselt läbi filtreerida olulise osa nende kohal paiknevast veesambast ning sel moel parandada merevee kvaliteeti. Mehhiko lahes on karpi ajalooliselt toiduks korjatud, see on väärtuslik toiduobjekt ka kaladele. Hetkel on karbi asustustihedus Läänemere kirdeosas hõre, kuid muutuva kliima tingimustes võib see oluliselt suureneda," rääkis Kotta.

Teise uue leiuna avastati ADRIENNE projekti välitööde käigus Soome lahe idaosast hulkharjasuss Laonome xeprovala. Varem on Kotta sõnul sama liiki leitud 2009. aastal Hollandi jõgedest, kanalitest ning suudmealadelt kui seni tundmatut hulkharjasussi. "Sama liigi isendeid leidsime 2012. aastal ka Pärnu lahest ning Aasovi merest. ADRIENNE projekti välitööde käigus saime teada, et nüüd on see liik jõudnud ka Soome lahte," märkis Kotta.

Laonome suurendab meresetete stabiilsust. Kuna liik on Soome lahes väga arvukas, siis on see arvatavasti oluliseks toiduobjektiks teistele selgrootutele ning kaladele. Tihenev konkurents toidu pärast võib vähendada samasuguse toitumisviisiga kohalike selgrootute liikide arvukust ja põhjustada isegi nende kadumist.

2019. aasta kevadel Venemaa ja Soome ekspertidega käivitunud ühisprojekti ADRIENNE eesmärk on ühtlustada kolme riigi mereuuringute erinevaid uurimis- ja hindamismetoodikaid ning andmed on laiali eri andmebaasides. ADRIENNE projektiga pannakse paika ühtne metoodika, mille alusel koondatakse olemasolevad andmed kooskasutatavaks ning kaardistatakse ja modelleeritakse Soome lahe mereelupaigad ning liikide levik.

Projekti lõppeesmärgina luuakse otsustusmudel, mis võimaldab hinnata erinevate inimtegevuste kumulatiivset mõju Soome lahe tundlikule mereökosüsteemile ning milline roll elustiku seisundile on muutuval kliimal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: