Raport on osa IPCC kuuendast kliimaaruandest. Möödunud aasta augustis avaldatud peatükk võttis kokku parima hetketeadmise kliimamuutuse prognoositava ulatuse ja selle füüsikalise tagapõhja. Nüüd avaldatud ülevaade annab aga aimu, kuidas mõjutab see inimesi ja ökosüsteeme tervikuna. Keskse sõnumina rõhutatakse selles, et muutuste ulatus võib juba õige pea ületada haavatavamate kogukondade võimet nendega kohaneda.

"Töö näitab selgelt, kuidas mõned kliimamuutuse mõjud on juba selgelt näha. Näiteks on äärmuslikest ilmaoludest tingitud risk suur juba praeguse 1,2 °C kraadise soojenemise juures. Täiendava soojenemisega kasvavad kõik sellega seotud riskid raporti põhjal varem arvatust rohkem," selgitas Rachel Warren, ülevaate kaasautor ja Ida-Anglia Ülikooli üleilmsete muutuste ja keskkonnabioloogia professor.

Nähtavad mõjud

Ülevaates nenditakse, et temperatuuritõusust lähtuvate kliimamuutuse tõttu on surnud inimesi juba üle terve maailma. Näiteks on kasvatanud see maastikupõlengute ja rängemate kuumalainete esinemissagedust. Eelkõige kasvab viimaste ajal vanemaealiste suremus.

Kliimamuutus kahjustab inimeste tervist kasvõi metsatulekahjude tõttu eralduvate peenosakeste kaudu kopsu- ja südameveresoonkonna haiguste riski. Sademete hulga ja vihmasadude intensiivsuse kasvu tõttu tuleb aga sagedamini ette üleujutusi, mis seostub omakorda koolera laiema levikuga.

Kuna rängemate loodusõnnetuste üle elamine võib tekitada emotsionaalseid traumasid ning viia elatusallika ja mõnel juhul harjumuspärase eluviisi kadumisena, võib oodata ka vaimsete probleemide sagenemiseni.

Kokku elab raporti järelduste üle 40 protsendi planeedi elanikkonnast ehk 3,3–3,6 miljardit inimest piirkondades, mis on kliimamuutuste suhtes väga haavatavad. Kui kasvuhoonegaase paisatakse ka edaspidi õhku senises tempos, saab näiteks Aafrikas kasvatada maisi praegusest ligi 30 protsenti väiksemal maa-alal. Ubade kasvatamiseks sobiliku maa hulk väheneb aga poole võrra.

Sõltuvalt piirkonna geograafilistest eripäradest ning ka konkreetse riigi valitsemisvormist ja majanduslikust seisust on mõnel pool kliimamuutuse mõjud juba praegu selgemini näha. Erinevalt eelnevatest IPCC raportitest viidatakse selles otsesõnu ajaloolisele ebavõrdsuse ilmingutele, sh kolonialismi pärandile, piirab paljudes piirkondades endiselt võimalusi kliimasoojenemisega kohanemiseks.

Ainult rahast ei piisa

Samas märgitakse muu hulgas ülevaates, et kuigi paljudel kogukondadel aitaks kliimamuutuseks valmistuda täiendav rahaline toetus, ei pruugi temperatuuritõusu jätkudes isegi sellest kasu olla. Näiteks saavad küll mereäärsed kogukonnad kaitsta end tugevamaks muutuvate tormide eest mangroovide, märgalade ja korallrahude taastamisega.

Maailmamere jätkuva tõusu korral jääb ühel hetkel taolistest kohanemismeetmetest vajaka. See omakorda sillutab teed täiendavale rannikuerosioonile, põhjavee soolsuse suurenemisele ja üleujutustele.

Mõnedes kliimastsenaariumites nähakse lähikümnenditel ette ka tööstusajastueelse temperatuuriga võrreldes enam kui 1,5 °C tõusu ja seejärel temperatuuri õhust süsihappegaasi püüdmisega alla toomist. Raportis hoiatatakse aga taaskord, et sõltuvalt piiri ületamise määrast ja pikkusest võivad muutuda mõned keskkonnas nähtavad muutused pöördumatuks.

Halvimal juhul päädib see näiteks Arktika igikeltsa sulamisega. Kuna selles on talletunud hulk süsinikku, viib see täiendava süsihappegaasi vallandumiseni. See annaks omakorda hoogu kliima soojenemisele.

Ühtlasi tuleb juba õhku paisatud süsihappegaasi püüdmisel arvestada, et süsinikuringe hakkab otsima uut tasakaalupunkti. Atmosfääri hakkab lisanduma ookeanides lahustunud süsihappegaasi ja muldadesse seotud süsinikku.

Säästliku majandusliku arengu seisukohalt on raporti kohaselt vaja kaitsta nii bioloogilist mitmekesisust kui ka looduslikke ökosüsteeme. Soojeneva kliima valguses tuleks nende vastupidavuse kasvatamiseks tõhusalt kaitse alla võtta hinnanguliselt 30–50 protsenti maismaast, mageveekogudest ja ookeanitest. Viimasest tõuseks kasu inimestele endile. Muu hulgas kaitseks see mageveevarusid ja rannikuid.

Raportis välditakse aga nii kliimamuutusega seonduvate üleilmsete majanduslike kahjude suuruse otsest hindamist kui ka nende sõnaliselt kirjeldamist. Warreni sõnul on see märk teaduskirjanduse ja uuringute aluseks olevate mudelite puudustest.

Ülevaates maalitud süngele pildile vaatamata järeldatakse raportis, et kliimamuutuse pehmendamiseks on veel aega. Kõige hullema ära hoidmiseks peab hakkama terve maailm temperatuuritõusu 1,5 °C piiramise nimel pingutama aga enne selle kümnendi lõppu. "Üleilmse soojenemisega 1,5 °C piirasse jäämisel jääks paljud sellest lähtuvad riskid mõõdukaks. Kasvõi äärmuslikust ilmast lähtuvad riskid jääks aga suureks ja ei paisuks väga suureks," lisas Rachel Warren.

Tutvu raportiga täies mahus.