Ühtlasi osutavad andmed, et võrreldes 2019. aastaga on põhjapooluse mitmeaastase jää  ruumaala vähenenud 16 protsenti. Selle asemel katab Põhja-Jäämerd suures osas hooajaline jää, mis sulab suve lõpuks täielikult ära, vahendab ScienceAlert.

Kokku on viimase 18 aasta jooksul Põhja-Jäämere merejää maksimaalne ruumala vähenenud kolmandiku võrra. Ameerika teadlaste uus uuring osutab, et seda kadu võib-olla seni alahinnatud. Uues töös kasutati esimest korda aastate jooksul kogutud satelliidiandmeid, et hinnata nii jää kui ka seda katva lumekihi paksust.

Uuringu autori ja Washingtoni Ülikooli polaarteadlase Ron Kwoki sõnul on Arktika lume sügavus, merejää tihedus ja ruumala kolm väga raskesti mõõdetavat suurust. Kwoki enda hinnangul on uuringu olulisim sõnum, et Arktika talvise merejää maht väheneb armutult ja käib käsikäes ulatusliku Arktika püsijää kaoga. Nimelt on igal aastal suve lõpuks põhjapoolusel püsivat paksu merejääd varasemast vähem.

Kõike seda väidavad uurijad Maa orbiidil olevate ICESat-2 ja CryoSat-2 satelliitide andmete põhjal. Uus uuring ühendabki omavahel kolm aastat tagasi orbiidile lähetatud ICESat-2 satelliidi LiDAR-i tehnoloogia ja CryoSat-2 satelliidi radaritehnoloogia. Kuigi LiDAR kasutab laserimpulsse ja radar raadiolaineid, tuvastavad mõlemad objekte nagu lund ja jääd neilt tagasi põrkuvate peegelduste põhjal.

Uurijad viisid kokku vanemat tüüpi ICESat satelliidi andmed viimase 18 aasta kohta ja hindasid nende põhjal, et selle ajaga on Arktikast kadunud umbes 6000 kuupkilomeetrit talvist jääd.

Satelliidiandmeteta on jää tihedust keerukas mõõta, sest lume raskus võib suruda jääd sügavamale merre. Mineviku kliimaandmete põhjal on teadlased uue uuringu põhjal otsustades seni merejää paksust kuni viiendiku ulatuses ehk 20 sentimeetri võrra ülehinnanud.

Püsijää on hooajalisest jääst tihedam ja peab seeläbi sulamisele paremini vastu. Uurijate sõnul on püsijää justkui Arktika jää varasalv. Kui see tühjaks saab ja asendub üheaastase jääga, on teadlaste sõnul oodata Arktika merejää üleüldist tiheduse ja ruumala kiiret vähenemist.

Uuringu autori ja California Tehnoloogiainstituudi polaarteadlase Sahra Kacimi sõnul ei osanud uurijad sellist vabalangust ette näha, kus jää muutub pelgalt kolme aastaga oluliselt õhemaks.

Viimase kolme aasta järsk jääkadu teeb uurijaid murelikuks. Mida vähem on jääd, seda rohkem on häiritud arktilised ökosüsteemid. Ajapikku võib jääkadu mõjutada piirkonna elustiku jaoks tähtsaid ookeanihoovusi. Uurijate sõnul on väga tõenäoline, et õhenev merejää kiirendab ka juba käimasolevat kliimamuutust.

Nad osutavad, et ainuke võimalus jääd säilitada oleks vähendada fossiilsete kütuste süsinikuheidet, igaühel mõelda, mida tema saaks ära teha, ja vaadata üle ka senised kliimaprognoosid. Kacimi sõnul ennustavad praegused mudelid, et sajandi keskpaigaks ei pruugi Arktikas suviti üldse jääd olla.

Uuring ilmus väljaandes Geophysical Research Letters.