Krati ennustus on vaid üks paljudest eelnevalt kõlanud häirekelladest. TI andmetel on maailm nüüd vääramatul kursil: isegi kui kasvuhoonegaaside heide järgmisel kümnel aastal väheneb, ei saa 1,5-kraadist tõusu enam ära hoida. Samas seati 2015. aastal Pariisi kliimaleppes sihiks, et maamuna temperatuuri tõus peab jääma hullema ära hoidmiseks 1,5 °C piiresse, vahendab ScienceAlert.

Pariisis pakuti temperatuuritõusu ohjamiseks välja terve rida rangeid meetmeid. Uue teadustöö autorid osutavad, et nende samade meetmetega saab nüüd tõenäoliselt püüda hoopis 2 °C piiri. Samas on 2 °C juba piir, millest edasi kujunevad kliimamuutuse tagajärjed Maa elustikule oluliselt hullemaks kui tagasihoidlikuma temperatuuritõusu puhul.

Tervet rida kliimamuutuse mõjusid võib näha ka juba praeguse 1,1 °C tõusu juures. Sealhulgas esineb varasemast sagedamini ulatuslikumaid kuumalaineid, maastikupõlenguid ja üleujutusi ning tugevamaid torme. See tähendab, et temperatuuri tõusu tuleb võimalikult palju piirata, sest loeb iga kraadi murdosa.

Isegi kui kasvuhoonegaaside heide väheneks nii järsult, et jõuaks 2076. aastaks päris nulli, ei pruugiks sellest piisata, näitas TI mudel. Sellisel juhul ületab maailm ikkagi 2 °C piiri 2054. aastal 50-protsendilise tõenäosusega. Kahel juhul kolmest juhtuks see millalgi 2044. ja 2065. aasta vahel. 

Olevikuennustus läks täppi

Uuringu autori ja Stanfordi Ülikooli kliimateadlase Noah Diffenbaugh' sõnul kasutasid nad täiesti uut meetodit, mis ennustas tulevikustsenaariume praeguse kliimaolukorra põhjal. Uuringu TI mudel on Diffenbaugh' sõnul üsna veendunud, et kahe kraadi piir ületatakse, kui heitmete kärpimiseks kulub veel pool sajandit.

Sageli ennustatakse tulevikutemperatuure kliimamudelite ja üleilmse süsinikueelarve põhjal. Seekord söötsid teadlased aga tehisnärvivõrgule ette juba aset leidnud temperatuurimuutuste andmebaasi.

Tehisnärvivõrgud otsivad suure hulga kaalutud funktsioonide abil andmetest mustreid. Neid mustreid saab seejärel mõtteliselt tulevikku laiendada. Täpsemalt keskendus kratt uuringus kindlate paikade temperatuurimuutustele 1951.–1980. aasta andmete põhjal.

Esmalt paluti TI-l nende minevikuandmete põhjal ennustada, millal soojeneks üleilmne temperatuur praeguse 1,1 °C võrra. Katse pidi näitama, kui täpsed üldse krati ennustused on. TI andiski õige vastuse: 2022, kusjuures enamik pakutud väärtustest jäi ajavahemikku 2017–2027. 

Diffenbaugh' sõnul kahtles töörühm ka algul ise, kas nende meetod üldse toimib. Kuna tehismõistus pani aga kontrollküsimusele vastates täiesti täppi, julges ta ka masina tulevikuennustustes kindlam olla.

TI ennustus, et maailm on 2030. aastate alguseks 1,5 kraadi tööstuspöörde-eelsest soojem, langeb ühtlasi kokku Valitsustevahelise kliimamuutuse paneeli (IPCC) kuuenda raportiga. Seal märgiti samuti, et 1,5 °C lävend ületatakse hinnanguliselt keskmiselt 2030. aastate alguses.

Maagiline kahe kraadi piir

Kas maailm võib tõesti 2 °C jagu soojeneda, pole tehismõistuse andmetel endiselt päris lõpuni kindel. Arvestades, et ennustus käib terve planeedi ja väga pika aja kohta, ongi teatav määramatus paratamatu. Küll aga on teada, et kõrgem temperatuur vallandab omakorda murdepunkte, millest edasi tekib soojenemist kiirendav nõiaring.

Seepärast peavad teadlased 2 °C piiri väga oluliseks. Kui piir ületatakse, on oodata mitmel pool ikaldusi, merevee taseme kiirenevat tõusu, mitmete ökosüsteemide kokkuvarisemist maal ja merel, majanduslangust ning tõsist mõju inimeste tervisele.

Töörühma sõnul tuleb süsihappegaasi, metaani ja teisi kasvuhoonegaase puudutavad heitmeneutraalsuse eesmärgid saavutada sajandi keskpaigaks. Sel juhul säilib võimalus kahekraadist temperatuuritõusu vältida. Praegu on enamiku riikide siht oma heitmed nulli saada 2050. ja 2070. aasta vahel.

Uurimus avaldati Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.