Lõppenud 2022. aastal oli maailma keskmine temperatuur nii kõrge, et viimase 150 aasta pingereas paigutub see oma temperatuuri poolest viiendale kohale, vahendab ScienceAlert.

Läinud aastat jääb meenutama terve rida kliimamuutusega seotud looduskatastroofe. Näiteks Pakistanis ja Põhja-Indias järgnes kahekuisele kevadisele kuumalainele üleujutus, mis jättis vee alla kolmandiku riigist, häiris 33 miljoni inimese elu ja tekitas 30 miljardi USA dollarini ulatuva kahju.

Prantsusmaal, Suurbritannias, Hispaanias ja Itaalias purunesid 2022. aastal senised keskmise temperatuuri soojarekordid. Euroopas tervikuna on olnud Copernicuse andmetel alates mõõtmisajaloo algusest soojem vaid üks aasta. Mandrit räsisid nii kuumalained kui ka tugev põud.

Viimase 30 aastaga on Euroopa temperatuur tõusnud maailma keskmisest üle kahe korra kiiremas tempos. Seega on Euroopa arktilisi piirkondi kõrvale jättes maailma kõige kiiremini soojenev piirkond.

Lõppenud aasta oli enneolematult soe ka mitmel pool Lähis-Idas, Hiinas, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Hiinas ja Lääne-Euroopas kahjustas äärmuslik ilm põllumajandust, jõetransporti ja ilmastikust sõltuvat energeetikat.

Aeglustumist ei paista

Maa poolustel oli temperatuur läinud aastal samuti soojem kui kunagi varem viimase 65 mõõtmisaasta jooksul. Sügaval Ida-Antarktise sisemaal asuvas Vostoki teadusjaamas mõõdeti suhteliselt mahe temperatuur -17,7 °C. 

Antarktika merejää väikseim ulatus oli mullu veebruaris samuti väiksem, kui viimase 44 aasta jooksul tehtud satelliitmõõtmiste põhjal teada. Arktikas oli Gröönimaal septembris aga temperatuur kaheksa kraadi keskmisest soojem. See kiirendas mandriliustike sulamist, mis omakorda kergitab maailmamere taset.

Kliima soojenemise taga on peamiselt kahe kasvuhoonegaasi, süsihappegaasi (CO2) ja metaani (CH4) suur hulk Maa atmosfääris. Lõppenud aastal jätkas nende kogus atmosfääris kasvu. Süsihappegaasi osakesi on nüüd atmosfääris 417 miljoni osakese kohta – nii kõrge pole olnud selle tase vähemalt viimase kahe miljoni aasta jooksul. Metaani osakesi on nüüd aga 1894 osakest miljardi kohta – viimati oli neid nii palju 800 000 aasta eest.

Coperniuse andmetel on kõige soojemate mõõdetud aastate pingerida jahenevas järjekorras järgmine: 2016, 2020, 2019, 2017 ja nüüd 2022. Maailm on nüüd tööstuspöörde-eelsest 1,2 °C soojem ja praeguse kursi jätkudes sajandi lõpuks 2,8 °C soojem, ületades märkimisväärselt Pariisi kliimaleppe eesmärke.