Uuring: maailm ületab sel sajandil ilmselt kuus kliimaohupiiri
Kui maailma soojenemine jätkub praeguses tempos, on Maal oht ületada klimaatiliselt kuus ohtlikku murdepunkti, osutab rahvusvaheline uuring. Piiride ületamine häirib Maa looduslikke süsteeme sedavõrd palju, et hävivad korallrahud ja mitmed suuremad liustikud.
Rahvusvaheline teadlasrühm vaatas läbi 200 hiljutist uuringut ja analüüsis seal leiduvaid tõendeid kliimaga seotud murdepunktide kohta. Uurijad arvestasid, millise temperatuuri juures need kätte jõuavad, kuidas mõjutab nende ületamine Maa muid süsteeme ja kui kaua läheb aega, et mõju ilmsiks saaks, vahendab BBC News.
Uuring põhineb alates 2008. aastast ilmunud teadustöödel. Neist nähtus, et praeguse üleilmse soojenemise juures on maailmal oht ületada kuus ohtlikku kliimapiiri. Iga üleilmsele temperatuurile lisanduv kraadikümnendik suurendab seda ohtu veelgi. Nii kasvaks ületatavate murdepunktide arv nelja kraadi ületamisel juba üheksani
Veebilehe Climate Action Tracker hinnangul soojeneb maailm keskmiselt 1,8°C võrra ka kõige helgema tuleviku korral ehk riikide praeguseks seatud kliimaeesmärkide täitmisel.
Niinimetatud klimaatiliste murdepunktide idee käis 20 aasta eest esimesena välja ÜRO kliimateadlastest koosnev valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC. Kui need piirid ületada, võib Maa süsteemide töö hakata märkimisväärselt muutuma. See mõjutab nii ookeane, ilmastikku kui ka keemilisi protsesse, mis võivad olla ÜRO sõnul mõnel juhul pöördumatud.
Kui kriitiline piir ületatakse, hakkab süsteem elama edasi oma elu. Teisisõnu, isegi kui kliima inimtekkeline soojenemine peatuks, jätkuks nii maailmamere tõus, kliima soojenemine kui ka ökosüsteemide häving.
Pöördumatu tulv
Varem arvati, et kriitilised kliimapiirid ületatakse ainult siis, kui üleilmne keskmine temperatuur kerkib võrreldes tööstusajastu-eelse ajaga rohkem kui 5°C. Nüüd leidub aga üha rohkem tõendeid, et murdepunktid võivad kätte jõuda palju varem.
Uue uuringu põhjal on kuus ilmselt ületatavat murdepunkti järgmised:
Gröönimaa mandriliustiku kokkuvarisemine,
Lääne-Antarktika mandriliustiku kokkuvarisemine,
ookeaniringluse peatumine Atlandi ookeani põhjaosas,
korallrahude hukkumine ekvaatori lähedal ja troopikas,
põhjapoolsete piirkondade igikeltsa järsk sula,
Barentsi mere merejää äkiline kadu.
Uuringu juhtivautori ja Exeteri Ülikooli teaduri David Armstrong McKay sõnul on polaaraladel juba praegu näha esimesi märke süsteemi lagunemisele eelnevast kaost.
Gröönimaa ja Antarktika kaotavad praegu jääd kuus korda kiiremini kui 30 aasta eest. Gröönimaa mandriliustik on aga ÜRO andmetel viimase veerandsajandi jooksul kliimamuutuse tõttu pidevalt kahanenud.
Päris kõik uuritud murdepunktid, näiteks Amasoonia vihmametsa hävimine, ei tohiks vallanduda, kui üleilmne temperatuuritõus jääb alla 3,5°C. Samas on kõik Maa süsteemid omavahel seotud.
See tähendab, et kui üks süsteem hakkab aegamisi kokku kukkuma, võib see ikkagi suurendada võimalust teiste kollapsiks. Kui näiteks merejääd ja mandriliustikke on vähem või need on väiksemad, peegeldub vähem päikeseenergiat ilmaruumi tagasi. See kergitab omakorda üleilmset temperatuuri.
Uurimus avaldati ajakirjas Science.
Toimetaja: Airika Harrik