Pakistanis tungivad praegu jõed üle kallaste, riigis esineb ootamatuid üleujutusi ja liustikujärvi tagasi hoidvad jääpaisud murenevad. Tegu on selle sajandi rängeima üleujutusega, vahendab Nature News.

Praeguseks on üleujutus sundinud oma kodust ümber asuma 33 miljonit inimest ja hukkunud on üle 1200 inimese. Teadlaste sõnul kujunesid taolised äärmuslikud ilmastikuolud välja mitme teguri koosmõjul.

Teadlaste sõnul sai katastroof tõenäoliselt alguse äärmuslikest kuumalainetest. Aprillis ja mais ületas õhutemperatuur Pakistanis mitmes kohas pikka aega 40 °C. Mai kõige lämbemal päeval ulatus temperatuur Jacobabadi linnas üle 51 °C.

Pakistani endise kliimamuutuseministri Malik Amin Aslami sõnul olid kevadised kuumalained ebatavalised. Nende ajal oli Pakistan maamuna kõige kuumem piirkond.

Soojemasse õhku mahub aga rohkem veeauru. Seepärast hoiatasid meteoroloogid juba varem, et kevadine äärmuslik kuumalaine viib tõenäoliselt tavapärasest suurema sademehulgani, kui saabub juulist septembrini vältav mussoonvihmaperiood, märkis Islamabadi üleilmse muutuse mõju uuringute keskuse veeressursside insener Zia Hashmi.

Liustikud sulavad

Kevadine äärmuslik kuumalaine pani muu hulgas Pakistani põhjapoolsetes mägistes osades liustikud sulama. Seeläbi kasvas veehulk Induse lisajõgedes, selgitab Islamabadi Ülikooli kliimateadlane Athar Hussain.

Indus on Pakistani suurim jõgi, mis voolab läbi riigi põhjast lõunasse. Jõest sõltuvad selle kallastele jäävad linnad ja ulatuslikud põllumajanduspiirkonnad. 

Pole teada, kui palju on liustike sulamine tänavu jõgede veetaset täpselt kergitanud. Kui Zia Hashmi aga tänavu juulis mõningaid kõrgemal asuvad listikuid külastas, märkas ta, et Indusesse suubuvas Hunza jões voolab hulganisti mudast vett.

Hashmi sõnul viitab muda, et liustikujää on sulanud kiiresti. Nimelt korjab kiire vooluga vesi allavoolu liikudes kaasa rohkem setteid. Kui tavaliselt ümbritseb liustikujärvi jääst tamm, siis nüüd on mitu järve sellest läbi murdnud, vallandades ohtliku veetulva.

Kevadised kuumalained sattusid samale ajale teisegi erakordse ilmastikunähtusega. Araabia mere kohal oli tugev madalrõhkkond, mis tõi Pakistani ranniku-provintsidesse tugevad vihmahood juba juunis. Hussaini sõnul tuleb selliseid ulatuslikke madalrõhkkondi Pakistanis ette harva.

Melbourne'i Ülikooli kliimateadlase Andrew Kingi sõnul süvendas niigi ebatavalisi olusid mussoonvihmade varajane saabumine 30. juunil. Vihmaperiood oli üldiselt tema sõnul suurel maa-alal pikka aega tavapärasest sademerohkem.

Kõige eelneva mõjul on Pakistanis mussooni aegu seni maha sadanud keskmisest pea kolm korda sademeid. Lõunapoolsetes Sindhi ja Balutšistani provintsides oli vihma enam kui viis korda keskmisest rohkem.

Kord juba mahasadanuna pole vihmaveel kuhugi minna. Seepärast on hävinud üle 1,2 miljoni majapidamise, 5000 kilomeetrit teid ja 240 silda. Sindhi provintsis on tekkinud kümne kilomeetri pikkune järv, kuhu valgub vett üha juurde. Malik Amin Aslami sõnul pole seal halvim veel möödas.

Muud tegurid

Osa ilmastikuagentuure ennustab Andrew Kingi sõnul, et käimasolev La Niña kestab veel aasta lõpuni. Nähtus seostub tavaliselt Indias ja Pakistanis tugevate mussoonvihmadega. Ehkki seos pole Kingi sõnul ülimalt tugev, panustab seegi tema hinnangul tõenäoliselt sademerohkusesse.

Vihmahoogusid võib üha tugevamaks muuta ka inimtekkeline kliimamuutus. Kliimamudelid viitavad Athar Hussaini sõnul, et soojem maailm tähendab tugevamaid sajuhooge. Aastatel 1986–2015 tõusis Pakistani õhutemperatuur igal aastakümnel keskmiselt 0,3 °C võrra. Seda on planeedi keskmisest rohkem.

Teadlaste ja ametivõimude sõnul on laastamistöö taga tõenäoliselt veel tegureid. Sealhulgas võib osaliselt süüdistada ka üleujutuse hoiatussüsteemide kesist töökindlust, kehva katastroofihaldust, poliitilist ebastabiilsust ja sihitut linnaplaneerimist. Probleemi võivad süvendada ka puuduv kuivendamis- ja veehoidmistaristu. Ühtlasi elab suur osa Pakistani elanikke üleujutuspiirkondades.