Üle maailma tuleb üha sagedamini ette olukordi, kus järjest esineb mitmeid kuumalaineid. Inimeste heaolu mõjutab see mitmel moel. Ühest küljest on kuum ilm inimeste tervisele ise ohtlik ja võib soodustada maastikupõlengu lahvatamist. Teisest küljest on õhk kuumalainete ajal sageli tavapärasest saastunum, vahendab The Conversation.

Kui kuumus ja õhusaaste on juba eraldi võetuna tervisele ohtlikud, siis mis juhtub, kui need kokku panna? Rühm USA teadlasi otsis oma uues uuringus just sellele küsimusele vastust. Nad vaatasid selleks läbi California enam kui 1,5 miljoni inimese surma põhjused aastatest 2014–2020.

Selgus, et nii kuumadel kui ka suurema õhusaastega päevadel suri tavapärasest rohkem inimesi. Kui aga Californiat tabasid korraga kuumalaine ja suurem õhusaaste, oli nähtuste kombineeritud mõju eriti tugev.

Täpsemalt oli sellistel päevadel inimeste surmaoht umbes kolm korda suurem kui ainult kuumal või üksnes saastunud õhuga päeval. Mida kuumem ja saastunum piirkond mingil päeval oli, seda suurem oli seal surmaoht.

Kõigi mõõdetud päevade hulgast oli surmaoht kõige kuumemas ja saastunumas kümnendikus neli protsenti kõrgem kui äärmusliku kuumata päevadel. Kõige kuumema ja saastunuma ühe protsendi seas kerkis surmarisk aga 21 protsenti. Sealjuures oli 75-aastastel ja vanematel inimestel neil päevil oht surra enam kui kolmandiku võrra tavapärasest suurem.

Paigast ära ainevahetus ja kaasuvad haigused

Uuringu autorite sõnul on kuuma ja saaste koosesinemine inimese tervisele ohtlik mitmel moel.

Tavaliselt seostatakse saasteosakeste ja äärmusliku kuumaga oksüdatiivset stressi. Oksüdatiivne stress tekib siis, kui keha toodab rohkem väga reaktiivseid molekule ehk oksüdatiivseid stressoreid, kui see neid eemaldada suudab. Nähtust on seostatud muu hulgas kopsuhaiguste tekkega.

Tavaliselt aitavad oksüdatiivseid stressoreid kehast eemaldada antioksüdandid. Õhus olevad saasteosakesed ja äärmuslik kuumus rikuvad aga kehas ainete tasakaalu ära. Nii eritub kehas stressitekitajaid rohkem, kui leidub nende eemaldajaid.

Uurijate sõnul näitas nende töö sedagi, et saasteosakesed ja kuumus mõjusid üheskoos rängemalt just öösiti. Öine kuumus võib rikkuda inimese normaalse unemustri. Samuti võib see soodustada krooniliste tervisemurede, näiteks südamehaiguste ja ülekaalulisuse teket, ning rikkuda ära keha loomuliku soojusregulatsiooni.

Vanemad inimesed võivad sealjuures olla kuumuse ja õhusaaste mõjule teistest vastuvõtlikumad. Osalt on asi selles, et oksüdatiivne stress lisandub neil kaasuvatele haigustele nagu südamehaigustele, kõrgvererõhu tõvele, diabeedile või kroonilisele kopsuhaigusele.

Vananedes võib aga ette tulla sedagi, et kuuma käes ei suuda keha oma sisemist temperatuuri piisavalt hästi reguleerida. Vanemad inimesed ei pruugi ka kuigi palju liikuda, et kodust kuhugi jahedamasse paika minna ning konditsioneer ei pruugi olla neile taskukohane.

Joo vett ja püsi jahedas

Kuigi ilmunud uuring puudutas vaid Californias toimuvat, on kliimamuutusest tingitud äärmuslik kuumus ja õhusaaste üleilmne mure. Eelnevalt nähtud soojenemise jätkudes on maailma temperatuur sajandi lõpuks 2,7 °C kõrgem kui 1900. aastal. See tähendab, et praegu veel harvaesinevaid kuumalaineid hakkab ette tulema üha sagedamini.

Muutuv kliima mõjutab ka vabas õhus levivate saasteosakeste hulka. Näiteks võib õhuseisaku, tuule ning tolmutormide tulemusel õhk kuivemaks ja kuumemaks muutuda – see annab aga hoogu niigi sagenevatele maastikupõlengutele.

Maastikupõlengutest erituva suitsu mõju inimeste tervisele vajab teadlaste sõnul täiendavaid uuringuid. Seniste teadmiste põhjal soovitatakse inimestel end siiski äärmusliku kuuma ja õhusaaste eest kaitsta.

Põhiline soovitus on palju juua ja püsida jahedas. Kuuma eest võib vajadusel varjuda näiteks kaubanduskeskuses või mõnes muus konditsioneeritud avalikus ruumis. Koju paigaldatud õhukonditsioneer või magamistuppa paigaldatud õhufilter võivad samuti aidata suremust vähendada.

Inimesed, eriti eakad, kellel esineb kuumastressi sümptomeid, sealhulgas peavalu, iiveldust, pearinglust või meeltesegadust, peaksid arsti poole pöörduma.

Valitsuste tasandil tuleks aga riikidel välja arendada eraldi häirekategooria, mida rahvatervist ohustavate ilmastikuolude korral välja kuulutada. Valitsustel tuleks uurijate sõnul astuda ka samme, et tulevikus halvimaid kliimatagajärgi ennetada.

Uuring avaldati ajakirjas American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine.