"Euroopa mastaabis on see olnud tõesti erakordne suvi. Eestis on selles mõttes vedanud, et meil sellist põuda ei tekkinud, aga ka meie suvi on olnud suhteliselt erakordne – nägime juunis ja augustis väga suurt kuumalainet," märkis Sepp saates "Vikerhommik".

"Eesti kliimaandmeid vaadates on igasuvine kuumalaine täiesti tavaliseks, eriti viimase 20–25 aasta jooksul," lisas loodusgeograaf. Alates sajandivahetusest on muutunud Eestis tavaliseks ka troopilised ööd, mille puhul ei lange õhutemperatuur alla 20 kraadi isegi öösel. Enne seda esines neid viimati 1960. aastatel. Tulevikuprognooside kohaselt tuleb järgmise 20 aasta jooksul ilmselt ette ka suvi, kus õhutemperatuur kerkib üle 25–30 kraadi terve kuu.

Teisisõnu on kliima selgelt muutunud. "Vanade ajalehtede kohaselt hakkasid 1930. aastatel noorkotkad organiseerima suusaretke ümber Eesti märtsikuus. Meil on märts põhimõtteliselt juba kevadkuu ja üles kasvanud põlvkond, kes polegi õieti suusatada saanud, sest talvel sajab sageli vihma," tõi Sepp näite.

See peegeldub ka põllumajanduses ja metsanduses. Kui 60 aasta eest kasvatati maisi Eesti käsu korras, siis nüüd teevad põllumehed seda vabatahtlikult. "Kirde-Eestis metsa minnes võime vaadata, kui palju on noori tammesid. Meil on olnud piisavalt kaua nii pehmed talved, et tammed saavad idaneda," märkis loodusegeograaf.

Ehkki tammikud olid Eestis laiemalt levinud ka 800 aasta eest, pidas Sepp praegust olukorda siiski eriliseks. "Kliimakõikumisi on lühemaid ja pikaajalisi. Järgmise 30 000 aasta jooksul tuleb kindlasti uus jääaeg, aga praegu toimuv on väga kiire soojenemine. Viimase poole sajandi jooksul on tõusnud Eesti keskmine temperatuur 1–1,5 kraadi võrra. See tähendab, et kehvast suusailmast on saanud kehv kummikuilm talvel," sõnas loodusgeograaf.

Samas ei maksa tema hinnangul -30-kraadise pakasega talvepäevi veel täielikult maha kanda. "Neid jääb üha harvemaks, aga neid võib ootamatult tulla," märkis Sepp. Ehkki talvised küttearved võivad jääda seeläbi tagasihoidlikumaks, tasub lisaks meeles pidada, et suviste kuumalainete ajal kulub hoonete jahutamiseks energiat võrreldaval hulgal.

"Võime juba statistika järgi vaadata, et õhutemperatuuri tõus tapab inimesi. Eestis on olnud juunis suremus märgatavalt kõrgem, kui ta olnud on. Ilmselt võime augusti statistikas midagi sarnast näha," nentis Mait Sepp.