Klimatoloog: kliimamuutus ei jäta suitsevat püssi kuriteopaigale maha
Viimastel päevadel on ilm palju jutuainet pakkunud, sest Eestis sadas lund ja Dubais on suured üleujutused olnud. Eestis tulebki valmistuda igasuguseks ilmaks, sest kliimamuutused mõjutavad ka siinset piirkonda.
Tartu Ülikooli loodusgeograafia teadur ja klimatoloog Mait Sepp rääkis "Vikerhommikus", et viimati sadas jüripäeval lund 1988. aastal. Toona sadas mõnel pool maha suisa 20 sentimeetrit lund. "Klimatoloogina võin öelda, et Eesti ilm ongi selline – kevadel võib lund sadada. Selliseid asju juhtub," lausus ta.
Sepp rääkis, et Eesti on Eurobaromeetri küsitlustes silma paistnud oma kliimaskeptilisuse poolest ehk Eesti inimesed usuvad kliimamuutusesse Euroopa keskmisest harvem. "On tehtud ka küsitlusi noorte seas ja nemad tunnetavad seda muret üsna hästi, mistõttu tõstavad kliimamuutuste probleemi ikkagi kõrgemale kui Eesti keskmine," selgitas ta.
Klimatoloog kirjeldas, kuidas inimesed ajavad tihtilugu segamini ilma ja kliima. "Kliimamuutusest ongi raske rääkida, sest see ei jäta suitsevat püssi kuriteopaigale maha," sõnas ta. Jüripäeval alla sadanud lund saab tema sõnul selgitada olukorraga, kus Eestisse jõudis klassikaline lõunatsüklon, mis sai alguse Mustalt merelt ja jõudis üle Ukraina Eestisse.
Araabia Ühendemiraate on sel kevadel tabanud suured üleujutused. Üleujutatud oli ka Dubai rahvusvaheline lennujaam. "Samamoodi saab Dubai üleujutustest rääkida selles võtmes, et India ookeani peal tekkis võimas madalrõhkkond, mis lükkas Pärsia lahele võimsa pilvemoodustise, mis Dubais alla sadas. Räägitakse, et viimati saadas nii palju 75 aastat tagasi," lausus ta. Kuna Dubais on vihmasadusid muidu harva, pole linn Sepa hinnangul ilmselt ka kavandatud niimoodi, et vesi kuhugi jõuaks.
Sepa sõnul oli selle uputuse taga tõenäoliselt ka kliimamuutus, sest kliima on poole sajandi jooksul oluliselt soojemaks läinud. "Ilmselt oli pilvemoodustises rohkem vett, kui oleks muidu olnud," lausus ta.
Klimatoloog rääkis, kuidas Dubai uputuse juures hakkas levima erinevaid vandenõuteooriaid, mille kohaselt tahtsid Araabia Ühendemiraadid sademeid tekitada, aga midagi läks valesti. "Üldiselt inimesed, kes taolisi lugusid räägivad, ei tea ilmasüsteemist suurt midagi. Nii suure vihmasaju tekitamine käib inimesele üle jõu. Seal on mängus tohutu energiakogus ja tohutu mastaap, mida tehnika praegu katta ei suuda," rääkis ta.
Mait Sepp ütles, et kliimamuutuste taga on väga lihtne füüsika. "Sama lihtne füüsika on see, kui libedal teel vajutada ootamatult auto piduripedaali ja auto hakkab libisema. Kui muuta atmosfääri keemilist koostist, siis muutuvad selle füüsikalised omadused. Kui panna atmosfääri juurde kasvuhoonegaase, siis gümnaasiumi füüsika tasemel peaks aru saama, et kliima muutub ja rohkem energiat jääb atmosfääri," lausus ta.
"Eestis meil tuleks aru saada, et me ei ela eraldi planeedil, ei ela jumala selja taga, vaid oleme täpselt sellesama süsteemi osa. Võiksime üle saada sellest kompleksist, et oleme väikesed ja meie ei mõjuta midagi. Hiina, India ja USA justkui teeksid kõik ning meie oleme tühised. Ei ole nii. Me oleme selle sama planeedi peal ja peame nendest samadest reeglitest kinni pidama, et kliima ülekäte ei läheks," rääkis Sepp.
Klimatoloogi sõnul tuleb arvestada, et tulevikus läheb kliima kindlasti soojemaks. Arvatavasti asendub suusailm kummikuilmaga. "Ilmselt juhtub veel sel sajandil, et tuleb selline talv, kus ka jõulude ajal ja kogu talve vältel saab muru niita. Suved lähevad meil palavamaks ja kuumalained muutuvad sagedasemaks. Tõenäoliselt hakkab meil ka vihma rohkem sadama," rääkis ta.
Küll aga ei kao aastaajad ära: talv jääb tema sõnul ikka alles. Kindlasti tuleb ka -30 °C-kraadiseid külmasid, sest üleilmses mastaabis asub Eesti ikkagi kaugel põhjas. "See ongi kõige tähtsam kliimamuutuse juures, et peaksime läbi mõtlema ja kõigeks valmis olema," lausus Mait Sepp.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: "Vikerhommik", küsisid Margit Kilumets ja Sten Teppan