Kasvuperioodi temperatuur mõjutab nii puude juurdekasvu kui ka puidu tihedust. Cambridge'i Ülikooli ja Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikooli klimatoloogid võrdlesid kõige vanemaid, 19. sajandil kirja pandud temperatuurinäite puude aastarõngastelt sama perioodi kohta kogutud proovidega, vahendab Arstechnica.

Kõige vanemad regulaarsed temperatuurimõõtmised jäävad 1850. aastatesse. Mida kaugemale ajas tagasi minna, seda vähesema regulaarsusega on näite üles täheldatud. Mõõdetud temperatuuride võrdlemine aastarõngastelt kogutud andmetega näitas, et läinud suvi oli põhjapoolkeral 1850–1900 perioodi keskmisest 2,3 °C kraadi võrra soojem.

Kõige vanemaid puude aastarõngaid uurides õnnestus teadlastel rekonstrueerida aastani 1 pKr. Viimase 2000 aasta keskmisest oli 2023. aasta suvi 2,2 °C kraadi võrra soojem. Aastarõngaste põhjal jääb oma temperatuuri poolest teisele kohale asetuv suvi 246. aastasse, mil see ületas keskmist 0,97 °C kraadi võrra. Mullusele jäi see alla tervenisti 1,2 °C kraadiga.

See tähendab, et 2023. aasta suvi on viimase 2000 aasta keskmisega võrreldes küllaltki äärmuslik. Kõige jahedam suvi leiti aga aastast 536 pKr, mil toimus võimas vulkaanipurse. Võrreldes mullusega oli toona suvi tervelt neli kraadi jahedam.

Kuna uuring kajastab ainult põhjapoolkera, pole täpselt võimalik öelda, kui ebatavaliselt soe oli möödunud suvi planeedi skaalal. Uuringu autorid hoiatavas siiski, et niivõrd suur kõrvalekalle pikaajalisest keskmisest põhjapoolkeral viitab väga kiirele inimtekkelisele kliima soojenemisele kogu maailmas.

Alates eelmise aasta juunist on kõik kuud olnud üleilmse mõõtmisajaloo kõige kuumemad. 2023. aasta tervikuna oli mõõtmisajaloo palavaim ja teadlased kardavad, et värsket rekordit lööb juba käesolev aasta. Teisisõnu kiireneb kliimasoojenemine seninägematu tempoga.