Kliimapoliitika ekspert: inimtegevuseta peaks kliima praegu jahenema
Maa keskmine temperatuur on kümnendat kuud mõõtmisajaloo kõrgeim. Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juhi Ivo Krustoki sõnul osutavad mudelid, et inimtegevuseta peaks kliima hoopis jahenema.
"[Uudis soojarekordist] on murettekitav, sest kõik, mida oleme teadnud kliimamuutuse tulevikumudelitest juba umbes 1970. aastatest, ongi põhimõtteliselt nii läinud," ütles Krustok saates "Terevisioon".
Maakera keskmine temperatuur on kerkinud. Selle tagajärjel on suved kuumemad ning temperatuuri kõrg- ja madaltipud üha tugevamad. "Ma olen üsna kindel, kui ütlen, et me ei ole selleks valmis," märkis Krustok.
Võrreldes 1991.–2002. aasta keskmisega on keskmine temperatuur kasvanud ka polaaraladel. Krustoki sõnul tähendab see, et terves maakera kliimasüsteemis on varasemast palju rohkem energiat. "See tähendab, et kõik, mida oleme varem kogenud: põuad, tugevad vihmad-tormid, temperatuuri väga kõrged ja madalad punktid – mõlemas suunas läheb see jõulisemaks," märkis ta.
Teisisõnu võib eestlane küll loota, et suvi tuleb rekordsoojade kuude järel soe, kuid Krustoki sõnul võib suvi minna hoopis niiskemaks. "Tuleb ka külmemaid päevi. Võib tulla vastik tormine, vihmane ebameeldiv suvi – täpselt samamoodi kliimamuutuste tagajärjel," kirjeldas ta.
Pikemas vaates lähevad suved aga nii Eestis kui ka mujal maailmas ilmselt soojemaks. Inimese jaoks tähendab see toimetulekut põua ja linnas tekkivate kuumasaartega. Miljonite aastate jooksul välja arenenud loomadel-lindudel on Krustoki sõnul aga kaks valikut: "Nad kas otsivad uusi kohti, kuhu elama minna ehk liiguvad põhja poole, kus on nende jaoks jahedam, või siis nad surevad välja."
Kuna temperatuuritõusu mõjul on ookeanivesi soojenenud, räägitakse palju korallide pleekimisest ja näiteks merekilpkonnade väljasuremisest. Need on suured ja silmnähtavad muutused, ent Krustoki sõnul tasub muret tunda ka esmapilgul nähtamatu pärast. "Näeme, et haigustel, näiteks malaarial, mida oleme varem käsitlenud troopilistena, hakkab levik liikuma põhja poole rohkem," osutas ta. Niisamuti paistavad kliimamuutuse kõrvad Eestiski metsi kahjustava üraskite rüüstetöö tagant.
Maa ajaloolist kliimat vaadates on Krustoki sõnul kliima erinevatel põhjustel kord soojenenud, kord jahenenud. "Kui võtame kosmoloogilised näitajad, nagu maakera asukoht ja kaldenurk või päikese aktiivsus, ehk kõik, mida me kliimasüsteemide kohta teame, kokku ja vaatame, siis peaks tegelikult ilma inimtegevuseta globaalne kliima jahenema," tõdes ta. Tegelik kliimapilt näitab soojenemist, kuna inimkond on paisanud atmosfääri hulga kasvuhoonegaase.
Kõikvõimalikud aastakümnete jooksul sõlmitud kliimalepped ja protokollid hakkavad oma mõju näitama alles nüüd. "Näeme oluliselt rohkem, et liigume taastuvenergia peale. Me muudame oma lähenemist liikuvusele ja transpordile. Suurtel muutustel, mida me teeme, on juba olnud väike mõju," kirjeldas Krustok. Kuna kliimaneutraalsuseni üritab inimkond jõuda aga alles 30 aasta pärast, peab Krustoki sõnul arvestama, et vahepeal soojeneb kliima veelgi.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Terevisioon". Küsis: Reimo Sildvee.