ÜRO kliimamuutuste nõukogu (IPCC) tuli oktoobri lõpus välja uue aruandega. Ülevaates leiti, et kuigi riigid võitlevad kasvuhoonegaaside vähendamise nimel, jääb sellest ülemaailmse temperatuuritõusu soovitud määral piiramiseks vajaka. Arvutused näitasid, et kui kõikide riikide kliimalubadused kokku liita, siis soojeneb temperatuur sajandi keskpaigaks ikkagi 2,5 kraadi, mitte 1,5, mida ihatakse.

Post ütles, et üks asi on milleski kokkuleppimine. Teine aga see, kas neist lepetest peetakse kinni ja kas lepped baseeruvad sisulisel teadmisel. "Kliimakriis on kuratlik kriis, sest paljudes riikides me ei näe või taju seda oma igapäevases elus," ütles ta.

Kliimat saab vaadata üleilmselt, sest maakera on üks süsteem ja globaalselt kliima soojeneb. "Jah, ka Eesti kliima soojeneb, sest Eesti on üks osa maailmast," rääkis Post. Tema sõnul ei ole loodud Eesti kohta sellist raamatut või kogumikku, kus oleks ära kirjeldatud Eesti praegune ja tuleviku kliima.

Ta tõi näite, et kui vaadata soojenemise ulatust, siis suvel oli Eestis väga palju öid, kus temperatuur oli üle 20 kraadi. Samamoodi oli pikalt periood, kus temperatuur oli üle 30 kraadi. "See ilmselgelt ei ole Eesti keskmine kliima. Teine koht, kus on ilmselt näha kliimamuutust, on talvede soojenemine," lausus ta.

Kliimamuutus avaldub ka väga selgelt selles, et jõgede vooluhulk väheneb. See tuleb sellest, et talvel on vähe lund või lumi sulab varakult ära ja kogu veerežiim on üldiselt nihkes.

Posti sõnul on kliimamuutus juba praegu kohal ja see tähendab, et sellega tuleb kohaneda. "Mitte ainult kliimaga, mis meil praegu kohal on, vaid meil on võimalik vaadata kliimamudelitega tulevikku. Need mudelid ei ole soolapuhumine, vaid teaduslikul arusaamal arvutatud tulevik," rääkis ta.

Post ütles, et Eestis räägitakse väga vähe kliimaga kohanemisest ja sisuliselt puudub kliimaga kohanemise plaan. "On üldine kava, aga kui küsida, mis on prioriteedid, siis ei osata vastata," sõnas teadlane.

Kohanemiseks oleks Posti sõnul vaja välja töötada kliimateenused. "Aga isegi inimesed, kes peaksid väga hästi kursis olema selle teemaga, ei tea, mis on kliimateenus," sõnas ta.

Piia Post selgitas, et kliimateenused jagunevad ära riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja üksikisiku tasemel. Riigi tasemel kliimateenus on tuleviku kliimastsenaariumite uuendamine, kaasajastamine ja suure pildi loomine tuleviku kliima osas. Kohalikul või üksikisiku tasemel võib kliimateenus olla ka see, et kohaliku omavalitsuse või ministeeriumi kodulehel on täpsed juhised, mida peab inimene tegema, et maja oleks energiasäästlik või millist elupinda tasub soetada, et olla tulevikuks paremini valmis.

Posti sõnul on oluline ka üleüldine kliimakompetentsi tõstmine. See haarab inimeste teadmisi, hoiakuid ja oskust keeruliste probleemidega nagu kliimamuutus, sõda või pandeemia, tegelemiseks.

"Me näeme Eestis väga selgelt, et meie inimesed ei ole valmis. Me ootame inimestelt, kes probleemidega tegelevad, probleemide mõistmist. Ei saa niimoodi, et teemadega tegelevad inimesed, kelle keegi kuskile kohale pani. See on nagu Vene armee, kus on üks kindral ja siis seda käsutatakse kohapeal ja sisuliselt kohapeal ei osata midagi teha. Natuke meie praegune süsteem näeb sedamoodi välja," lausus ta. See tähendabki Posti sõnul, et esmalt tuleb kasvatada inimeste teadlikkust sel alal.