"COP28 tulemustega me kindlasti rahule jääda ei saa, sest mingit olulist edasiminekut ei toimunud. Nõustuti sisutühjas retoorikas, mitte tegudes," selgitab Vilbiks. 

Eksperdi sõnul on küll ühest küljest hea, et esimest korda 30 aasta jooksul mainiti kliimakonverentsi lõpptekstis fossiilseid kütuseid. Kuid samas näitab see, kui piinlikult madalal on latt – maailma riigid pole 30 aastat suutnud välja öelda, et kliimakriisi peamine põhjustaja on fossiilsete kütuste tootmine ja tarbimine, ning et see tuleb kiirelt lõpetada. Muu hulgas ei mainita lõpptekstis põhisüüdlasi naftat ja gaasi. Nimetatud on vaid kivisütt, lisab Vilbiks. 

Tema sõnul ootas Euroopa Liit koos USA, Kanada ja teiste ambitsioonikate riikidega kokkulepet lõpetada fossiilsete kütuste kasutamine, kuid lõppteksti jõudis vaid kõvasti lahjendatud sõnastus, mis kutsub riike üles panustama "üleminekule" ehk liikuma eemale fossiilsetest kütustest. 

"See on küll samm õiges suunas, kuid ei muuda midagi. On murettekitav, et tekst sisaldab ka viiteid küsitavatele lahendustele nagu süsiniku kogumise ja ladestamise (CCS) tehnoloogiad, tuumaenergia ja "madala süsinikuheitmega kütused" nagu LNG," selgitab Vilbiks. 

Eksperdi sõnul lukustame nendele tehnoloogiatele lootma jäädes end vanasse, aegunud energiasüsteemi ja lükkame üleminekut taastuvenergiale ainult edasi. Tema hinnangul võiks mainitud lahendustesse panustatud aega ja raha kasutada hoopis olemasolevate ja ennast tõestanud lahenduste nagu tuule- ja päikeseenergia heaks. 

COP-i alguses paika pandud kliimakahjude hüvitamise fondi toimepõhimõtteid peab Vilbiks samuti puudulikuks. "Arenenud riikide panus jäi lausa piinlikult väikseks. Hetkel on arenenud riigid lubanud fondi kokku panustada 700 miljoni dollariga. Paraku moodustab see vaid 0,2% tegelikult vajaminevast summast, mis on hinnanguliselt 400 miljardit dollarit igal aastal," lisab ekspert.

Kuna COP-il saavutatud kokkulepped on kõvasti nõrgemad kui need, millega on nõustunud Euroopa Liit, siis Eesti jaoks COP28 tema sõnul uusi kohustusi ei too. Euroopa Liidu eesmärk on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 protsenti. 

1.5°C eesmärk

"Kui tahame üleilmselt soojenemist hoida alla 1,5°C, peaksime viimase IPCC raporti kohaselt globaalselt heitmeid aastaks 2030 vähendama poole võrra,. Sellest oleme aga kaugel. Raporti hinnangul oleme tänaste poliitikatega liikumas 3°C globaalse soojenemise poole ja COP28 tulemused ei paista seda kurssi kõigutavat," sõnab Vilbiks.   

Tema hinnangul viib praegune mentaliteet "kütame ühest otsast ja kustutame tulekahju teisest" katastroofini. "Vaja on väga põhjalikke ümberkorraldusi selles, kuidas me inimkonnana planeedil toimetame. Ükski riik, piirkond ega eluvaldkond ei jää kliimamuutustest puutumata. Praegu on soojenemine võrreldes perioodiga 1850-1900 1,1°C ning iga väiksemgi lisasoe toob kiiresti kaasa uusi ohte," ütleb Vilbiks. 

COP-i päästaks struktuurne reform?

Vilbiksi sõnul ei saa COP-il sündida inimkeskkonna ja looduse heaolu esmatähtsusest lähtuvad otsused seni kuni säilib nafta- ja gaasitootjatel tänane mõjuvõimu. Eksperdi hinnangul oleks võimalik lahendus UNFCCC reformimine. 

"Näiteks aitaks OPEC-i suguseid naftaliite ohjata see, kui konsensuse asemel saavutataks otsused enamushääletusega. Samuti võiksid suurimad naftariigid saada COPi võõrustamise keelu, sest nagu Araabia Ühendemiraatide pealt näeme, on eesistujariigil tohutu mõju lõpptulemusele," võtab Vilbiks olukorra kokku.