Valeinfo vohamine sunnib ajakirjandust muutuma usaldusväärsemaks ({{commentsTotal}})

Valeinfo.
Valeinfo. Autor/allikas: Vincenzo Livieri/LaPresse/Scanpix

Infoküllases ühiskonnas elades muutub järjest olulisemaks oskus, kuidas teada, millist infot saab usaldada, millist mitte. Värskest uuringust selgub, et inimesed eelistaksid, kui ajakirjandus pöörduks tagasi tugevalt faktipõhise sisu juurde, mida saaks usaldada.

Kuidas inimesed tajuvad valeinformatsiooni ja valeuudiseid ning kas ja kuidas nad sellest lähtuvalt muudavad oma meediatarbimise harjumusi? Sellise küsimuse esitasid meediauurijad Maria Celeste Wagner ja Pablo Boczkowski oma uuringus, milles nad tegid süvaintervjuud 71 USA meediatarbijaga. 

Uuringust selgus, et praegune meediatarbija:

  • Suhtub negatiivselt uudiste kvaliteeti;
  • Umbusaldab sotsiaalmeedias levivat infot;
  • On mures selle pärast, et infoga manipuleeritakse, kuid ennekõike muretseb selle pärast, kuidas teised infot tarbivad.

Intervjuudest joonistusid välja käitumismustrid, mida inimesed ise kasutavad ja teistelegi soovitavad. Esimene soovitus on minna tagasi traditsioonilise ajakirjanduse juurde ja mitte tarbida alternatiivväljaandeid, mille eesmärgid ja mõjutamise viisid pole alati selged. Teine soovitus on usaldada saab ikkagi ainult isiklikku kogemust ja teadmist.

Kolmanda soovitusena tuli intervjuudest esile, et usaldada tasub seda infot, mis ilmub erinevates väljaannetes. Selle põhimõte seisneb asjaolus, et kui info läbib mitme ajakirjandusväljaande infofiltri, siis on küllalt suur tõenäosus, et info on tõene. 

Neljas soovitus on tarbida erinevaid maailmavaateid esindavaid väljaandeid. Kui Eestis ei ole ajakirjandusväljaanded üldjuhul avalikult väljendanud oma maailmavaatelist või erakondlikku poolehoidu, siis näiteks Saksamaal või ka USAs on palju väljaandeid, mis on end maailmavaateliselt positsioneerinud. Lugedes erinevaid väljaandeid, on inimese meediatarbimine mitmekesisem ja tasakaalustatum. 

Viies soovitus on hoida jätkuvalt kriitilist meelt ja ise fakte kontrollida. See eeldab, et meediatarbija oskab tekstist otsida väidete aluseks olevaid argumente ja kontrollida nende usaldusväärsust. 

Kuues soovitus on hoida sotsiaalmeedias teatud usaldusväärseid kontakte, kelle vahendatud infot ning arvamusi teate, et võite kindlasti usaldada. 

Uuringust tuli välja ka see, et:

  • uudiste tarbimine muutub järjest personaalsemaks;
  • sotsiaalmeedia jääb siiski üheks uudiste allikaks, sest seal on inimesed ja arvamusliidrid, keda usaldada;
  • ajakirjandus saaks olla selgelt faktipõhisem ja vähem diskussioonipõhine ehk vältida ühe arvaja tsitaadi ja teise arvaja tsitaadi vahendamist ning rohkem kontrollida, millel väited tuginevad.

Uuring ilmus ajakirjas Digital Journalism.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: