Test: tunne ära valeuudis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Valeuudiseid võib võtta salatikastme, mitte põhiroana.
Valeuudiseid võib võtta salatikastme, mitte põhiroana. Autor/allikas: Scott Olson/AFP/Scanpix

Meediapädevuse nädalal on mõistlik mõelda selle üle, kas info, millega te kokku puutute vastab tõele, on tegu valega või on selles infos korraga nii tõtt kui ka valet.

Enda info tõeväärtuse äratundmiseks soovitame lahendada artikli lõpus olevat valeuudiste äratundmise testi. Enne aga lugege hoolikalt kümmet soovitust, kuidas väärinfot ära tunda.

Siin on nipid Facebookilt, Propastopilt ja rahvusvaheliselt raamatukoguühingute ja -institutsioonide liidult, kuidas valeuudiste õnge mitte minna.

1. Tutvu teiste uudistekanalitega. Olulisi teemasid kajastavad pea alati mitmed väljaanded. Kui ükski teine kanal sellele uudisele ei viita, võib tegemist olla valeuudisega.

2. Uuri kanalit. Veendu, et lugu pärineb usaldusväärsest ja hea mainega kanalist. Kui lugu on kirjutatud aga sinu jaoks tundmatu organisatsiooni poolt, otsi lisainfot. Näiteks suurtes Venemaa meediakanalites Eesti kohta avaldatud uudised ei pruugi olla objektiivsed, kuna tegemist on riigi kontrollitud väljaannetega, mida sageli kasutatakse meediarelvana. Aga ka erinevatel muudel huvirühmadel on oma meediakanalid, mille sisu on küll esitatud ajakirjanduslikus võtmes, kuid pole objektiivne.

3. Kontrolli tõendusmaterjale ja allikaid. Veendu, et autori poolt kasutatud allikad oleksid täpsed. Allikate vähesus ja viited tundmatutele ekspertidele on vihje võimalikule valeuudisele.

4. Ole pealkirjade suhtes skeptiline. Valeuudistel on tihti hüüumärkidega märgistatud kaasahaaravad pealkirjad. Kui juba pealkirjas esitatakse uskumatuid väiteid, siis tõenäoliselt need seda ongi. Lisaks tuleks kindlasti enne uudise uskumist lugeda pealkirjast kaugemale, sest need võivad klikkide meelitamiseks ja jagamise soodustamiseks olla skandaalimaigulised. Loo sisusse süübides võib selguda, et pealkirjas väidetu ei peagi paika.

5. Vaata internetiaadressi. Võta võltsina tunduvat või mõne muu aadressiga sarnast internetiaadressi hoiatusmärgina. Paljud valeuudiste veebiaadressid võivad olla tuntud uudistekanalite aadressidega sarnased. Seega - võrdle veebikanalite aadresse!

6. Pea silmas ebaharilikku vormindust. Paljudel valeuudiste veebilehtedel esineb kirjavigu või on kasutatud kummalisi kujundusi.

7. Hinda fotosid. Valeuudised sisaldavad tihti manipuleeritud pilte või videosid. Need võivad olla küll autentsed, kuid esitatud vales kontekstis. Võimalusel tee kindlaks, kust need pärinevad. Suhtu skeptiliselt ainult pildile üles ehitatud uudislugudesse.

8. Kontrolli kuupäevi. Valeuudised võivad sisaldada valesid ja muudetud kuupäevi. Tänaste uudiste kontekstis võivad olla taasavaldatud aastaid vanad uudised, mis ei ole aja- ega asjakohased.

9. Kas tegemist võib olla naljaga? Teinekord on valeuudiseid raske eristada paroodiast või satiirist. Vihje huumorist annab see, kui uudis pärineb allikast, mis on varemgi paroodiaga silma paistnud.

10. Mis on sinu hoiak? Arvesta, et sinu enda tõekspidamised võivad mõjutada sinu hinnangut uudise tõsiseltvõetavusele. Lisaks söödavad sotsiaalmeedia algoritmid sulle ette uudiseid, millega sarnaseid sa oled juba varem lugenud, mis omakorda võib võimendada kindlat laadi info jõudmist sinuni.

Rahvusvaheline meediapädevuse nädal toimub 18.-25. märtsini ja selle jooksul avaldab ERR Novaator koos teiste ajakirjandusväljaannetega artikleid sellest, kuidas tunda ära väärinfot, end selle mõju eest kaitsta ning panna inimesi enne jagamist mõtlema selle üle, kas informatsioon on ikka piisavalt kvaliteetne, et seda edastada.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: