Uuring: inimesed jagavad valeuudiseid ka siis, kui nad teavad, et need on valed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ETIENNE LAURENT/EPA/SCANPIX

Valeuudiste levik sotsiaalmeedias on olnud probleem juba aastaid. Kanadas Regina ülikoolis tegutsev Gordon Pennycook ja tema kolleegid leidsid, et inimesed on võimelised valeuudiseid hõlpsalt tuvastama, kuid võivad tahtmatult jagada sotsiaalmeedias väärinfot, kuna nad ei mõtle analüütiliselt, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Teadlased andsid enam kui 2500-le USA-st pärit inimesele ette pealkirju ja pilte, mis olid võetud kas peavoolumeedia uudislugudest või lugudest, mille puhul sõltumatud faktikontrollijad olid tõendanud, et tegemist on väärinfoga.

Uuringu esimeses osas paluti osalejatel öelda, kas nad kaaluvad selliste pealkirjadega uudiste jagamist sotsiaalmeedias. Paljud tunnistasid, et teeksid seda tõesti, olenemata sellest, kas pealkiri vastas tõele või mitte.

Lähemalt uurides selgus, et inimeste uudise jagamise tõenäosus sõltus rohkem sellest, kas see toetab nende poliitilisi veendumusi või mitte. Näiteks, kui pealkiri oli vale, kuid ühtis kellegi poliitiliste – vasakpoolsete või parempoolsete – vaadetega, siis tõenäosus, et inimene seda jagab, oli 37,4 protsenti. Kuid pealkirjade puhul, mis olid küll kellegi uskumustega vastuolus, kuid tõesed, langes jagamise tõenäosus 24,0 protsendini.

Järeluuringu osana palus meeskond teisel inimeste rühmal pealkirjade tõesuse üle otsustada, enne kui nad küsisid neilt, kas nad kaaluvad nende jagamist sotsiaalmeedias või mitte. Nad leidsid, et inimesed, kellele anti ülesanne tõesust hinnata, olid oluliselt vähem tõenäolisemad valeuudiste jagamist kaaluma.

Ebatäpse teabe jagamise peatamiseks võib olla lihtne lahendus

Sellele teisele järeldusele tuginedes uurisid teadlased, kas inimesi, kes kasutavad igapäevaselt Twitterit, saab julgustada mitte jagama lugusid, mille puhul nad kahtlustavad, et need on valeuudised. Meeskond tuvastas tuhanded kasutajad, kes olid varem jaganud potentsiaalselt eksitava sisuga veebisaitide uudiseid, ja saatis Twitteri robotite abil peaaegu 5500-le neist sõnumi.

Teadlased palusid neil kasutajatel hinnata ühe mittepoliitilise pealkirja tõesust. Hiljem mõõtsid nad nende kasutajate jagatud uudiste usaldusväärsust, kasutades sõltumatute kontrollijatega välja töötatud usaldusväärsusskaalat.

Teadlased leidsid, et kasutajatele antud ülesanne uudiste tõesust hinnata näis mõjuvat. Uudiseid, mida Twitteri kasutajad jagasid 24 tunni jooksul pärast seda, hinnati 3,5 protsenti usaldusväärsemaks kui uudiseid, mida nad jagasid enne, kui uuringumeeskond nende poole pöördus. 

Ehkki mõned inimesed võivad teadlikult jagada valesisu, viitab see paranemine sellele, et inimesed levitavad tõenäolisemalt valeinfot, kuna nad ei mõtle sotsiaalmeedias tõe ja täpsuse peale, kirjutab Pennycook.

"See on meelelahutusmeedium, mida inimesed külastavad sageli siis kui nad teevad mõtlemisest pausi," ütles ta. "Tõenäoliselt ei soodusta see seda, et inimesed mõtlevad ja kontrollivad, kas miski, mida nad loevad, on tõsi või mitte."

"Peame tegema asju, et innustada neid rohkem reflekteerima," ütles Pennycock.

Meeskond soovib teha koostööd sotsiaalmeediaplatvormidega, et uuringu ulatust laiendada, et näha, millist mõju faktitäpsusele mõtlemine kasutajatele avaldab.

Uudis ilmus algselt väljaandes New Scientist. Veel vastastikuse eksperthinnanguta uuringut saab täispikkuses lugeda eeltrükihoidlast PsyArXiv.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: