"Olukorras, kus toimub palju, tehakse palju suure mõjuga otsuseid ja olukord on erakorraline, on kindlasti normaalne, et inimestel tekib igasuguseid erinevaid teooriaid ja nägemusi," nentis Hannes Krause, valitsuse strateegilise kommunikatsiooni juht saates "Pealtnägija".

"Inimesed käituvad täna pisut teistmoodi, kui nad muidu käituksid. Tundub, nagu oleks aeg hingedest lahti või on aja kiirenemine nüüd viimastel päevadel ja nädalatel läinud kuidagi veel kiiremaks. Rapsimist ja rahmeldamist on näha ka inimeste sotsiaalmeedia voos," kinnitas Maria Megel-Murumaa, Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor. Sarnast infotsunamit pole sotsiaal- ja alternatiivmeedias varem nähtud.

Poliitiline desinformatsioon
Hakatuseks arutletakse selle üle, kust õieti maailma vallutav nuhtlus pärineb. Näiteks edastab üks väiksem Eesti infoportaal, et tegu on "bioloogilise relvaga, mis pääses lahti Wuhani sõjaväelaborist".

Endine ringhäälingu juht ja valitsuse strateegilise kommunikatsiooni tiimi kuulunud Ilmar Raag liigitab seda tüüpi info poliitiliseks desinformatsiooniks, mida levitavad tihti eri riikide trollid. "Hiinlased juba ütlevad väga selgelt, et see on Ameerika biorelv. Eestikeelses Facebookis lugesin ma mitut väga hästi põhjendatud lugu, kuidas see sai alguse sealtsamast Hiina vastavast bioloogia instituudist. Seejärel lugesin ma ka Vene materjale, kus räägitakse, et loomulikult on see biorelv, mida arendati Gruusias," tõi Raag näite.

Kontrolli allikat
Jõudsalt levib info, et ametlik nakkustest ei tööta või varjavad arstid uue haiguse vastu aitavat tõhusat ravi. Sinna hulka kuulub näiteks "Stanfordi haigla juhatuseliikme venna" juhis, et haiguse diagnoosimiseks piisab 10 sekundit köhimata hinge kinni hoidmisest. Õpetusi, kuidas ravida koroonat ohtra seksi, kokaiini, alkoholi ja isegi pesuvalgendiga, ringleb ohjeldamatult.

Seda tüüpi kuulujutte iseloomustab algallika ähmasus. Tartu Ülikooli doktor Maria Mengel-Murumaa soovitab nende paikapidavuse kontrollimiseks teha kasvõi kiire Google'i otsing.

"Me oleme ju praegu näinud igasuguseid soovitusi, alustades sellest, kui hea on MMS antud olukorras, kuni lõpetades sellega, et joo iga 15 minuti tagant vett. [...] Mine ja kontrolli. Ja nüüd on rohkem kui enam oluline – pööra tähelepanu, mis allikas see on, mis veebileht see on," laiendas Mengel.

Järgmise levinud leitmotiivina hoitakse saladuses nakatunute tegelikku arvu. Näiteks jagas tuntud Hiiumaa ettevõtja ja aktivist neljapäeval Facebookis teadet, kuidas tema teab väga otsesest allikast, et nakatunuid on juba "üle 1000 ja see kasvab iga minutiga".

Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni juht Hannes Krause kinnitas, et riik mängib kodanikega lahtiste kaartidega. Võti on anda nii palju ja nii selget infot, kui saab, sest see on kõigi huvides. "Iga paanikapuhanguga loomulikult ei jõua tegeleda. Tuleb tegeleda sellega, millel on suur potentsiaal viia suurt hulka inimesi tegema asju, mida võib-olla ei peaks tegema," laiendas Krause. Paanika võib olla kriisisituatsioonis ohtlikum kui kriisi algpõhjus.

Äraspidine naabrivalve
Muu hulgas on viinud koroonaviiruse puhang äraspidise naabrivalve tekkimiseni, mis kontrollib, ka inimesed karantiinist ikka kinni peavad. Selle saab liigitada infomüra alaliigiks. Eriti valusalt on tundnud seda kurikuulsa Saaremaa-Milano võrkpallimatši üks korraldaja ja esimeste nakatunute seas olev Hannes Sepp, kelle peale on kaevatud kommentaariumides ja otse toimetustesse.

Sepa sõnul käis ta väljaspool koduaeda ainult korra, läinud reedel, kui tõi Tallinnast koju oma naise ja kolme-aastase lapse. Viimane sattus pealinna haiglasse, sest neelas alla magnetkuuli. Seejuures andis haigla talle sõiduks loa ja ta ei väljunud sisuliselt terve sõidu jooksul autost. "(Küsimusele), miks inimesed levitavad valeinformatsiooni, ma ei oska sellele vastata tõesti," sõnas Sepp

Pettused ja kriis
Tagatipuks on välja ilmunud pahatahtlikud petised. Näiteks saadetakse inimestele näiliselt igati soliidse lennufirma teade, mille link suunab broneeritud piletit muutma. Kirja adressaat on justkui õige, ainult üks viga – tegelikult pole inimene sellist piletit üldse ostnud.

"Kui näete kusagil veebis midagi, mis on liiga soodne, liiga hea, eriti kriisi ajal, siis see võiks punase lambi põlema panna. Alustuseks kasvõi vaadata seda, kas see veebiaadress on sama, mis päris lennufirmal või päris autoriteetsel reisifirmal," soovitas Raag.

Uskumatult headesse pakkumistesse süvenemiseks soovitas aega leida ka Maria Mengel-Murumaa. "Igasugused petukirjad, olgu need siis finants- või mis iganes eesmärgil, mängivadki sellele, et inimesed tegutsevad ülikiiresti – et sa tegutseksid oma emotsiooni pealt. Seetõttu on praegu võib-olla hästi oluline, et me ise üksikisikutena üritaksime aja kiirenemist natukene peatada," laiendas doktorant.

Kriisi eripärad ja info-kiirtoidu pahupool
Kuulujuttude levikut soodustab Mengel-Murumaa sõnul hirm. "Me kardame jääda isolatsiooni, abita, neid pikaajalisi mõjusid ja sellest tulenevalt on meil vajadus nendest hirmudest rääkida ja kirjutada. See on lihtsalt selline pinge väljaelamise koht," laiendas doktorant. Paraku võivad muutuda need isetäituvateks ennustusteks.

Ilmar Raag viitas, et eriolukorra väljakuulutamist võeti paratamatu faktina. Lähima 2–3 nädala jooksul hakkab tekkima suur tüdimus ja frustratsioon. "Mida me sel hetkel ei osanud võibolla täpselt ette näha, on vaimne seisukord, kui me oleme piirangutega elanud. Nagu ma ütlesin – väliselt ju kuigipalju ei muutu ja see tähendab, et sellises pingeolukorras ilmselt kuulujutte tuleb aina juurde," leidis Raag.

Väärinfo ja infomüra leviku piiramiseks tuleks mõelda tema sõnul aeglaselt. "Põhimõtteliselt ilmselt väga kiireid sündmusi ei toimu, seetõttu kontrollige igat informatsiooni, mida te saate," märkis Raag. Kuni töötavad ERR, Delfi ja Postimees, peaks saama kolme peale kokku toimuvast tõepärase pildi.

Aeglase mõtlemise vajalikkusele rõhus ks Mengel-Murumaa. "Kui näed, et sinu sõpruskonnas keegi jagab midagi, mis ei ole selgelt tõde, mis on paanikat külvav inimesi kahjustav valeinfo, siis juhi sõbralikult sellele tähelepanu, et see ei ole tõestatud. See on ümber lükatud ega ole nii. Palun ärme panustame ise sellesse infokorratusse," rõhutas doktorant.

Kui eriolukord peaks kestma pikemat aega, võiks sotsiaalmeedia kasutamisest loobuda. "Lülitage ennast sotsiaalmeediast välja ja üleüldse vaadake vähem uudiseid. Kord päevas täiesti piisab ja te elate tunduvalt rahulikumalt selle aja üle," soovitas Raag.