Veebi leiutamisest möödus kevadel 30 aastat. Idee autor Tim Berners-Lee püüab inimese kalendris keskikka jõudnud teenust jätkuvalt kaitsta, sest see ei tule ise endaga toime. Kadunud on algusaastate joovastus, mis kaasnes hajutatud globaalse haardega andmevahetuse saamisest demokraatia, vennalikkuse ning õiglase majandamise tööriistaks.

Ühed osalised on osavõtmatud, teised võimaldavad ja kolmandad himustavad muuta inforuumi feodaalse võimuvõitluse relvaks. Riigid püüavad kehtestada internetis oma suveräänsust piiramaks ebamugava info levimist, üheskoos ettevõtetega urgitsevad veebi kasutajate elu kallal jne.

Ühesõnaga, infoteenusest on kujunenud grandioosne manipulatsiooni ja valeuudiste levitamise keskkond. Kõik viitab düstoopiale ehk halvale maailmale. Söör Berners-Lee soovib seda siiski päästa ja esitas alanud nädalal nägemuse interneti headele tagasivõitmiseks.

Võib-olla on ta lihtsameelne või siis mängib ta seda rolli teiste uinutamiseks. Igatahes paistab ta uskuvat kokkulepet, milles lubavad indiviidid, ettevõtted ja riigid muutuda korralikeks ning hoiduvad internetitehnoloogiaid kuritarvitamast. Võib-olla mängib sihtrühm suurte ettevõtete ja riikide näol seda mängu kaasa, kiites veebi isakuju algatust. Tänases küünilises inforuumis pole ju enam miski kindel, väljaarvatud koostööle üleskutsuva algatuse nimi "Veebi kokkulepe".

Kokkulepe kannustab riike, ettevõtteid ja kasutajad astuma konkreetseid interneti kaitsmisele suunatud samme. Igaüks peab tegema midagi, mis aitab piirata veebiruumi kuritarvitamist ja juhib seda inimkonna õilsate huvide teenistusse. Kava on konkreetne ega eelda aastatepikkust planeerimist. Reaalseid samme saab teha kohe ja iseseisvalt.

Õigupoolest onkokkuleppe kallal tööd tehtud juba terve aasta. Möödunud aasta kevadel pöördus Söör Berners-Lee maailma avalikkuse poole avaldusega milles kutsus kõiki huvilisi arendama veebiruumi kaitsvat pakti. Lühikese ajaga liitus selle loomisega 80 organisatsiooni.

Praeguseks on kokkuleppele toetuse avaldanute arv peaaegu kahekordistunud. Sealhulgas on liitunud nendega rida tuntud IT- suurfirmasid ning nende tegemisi kritiseerinud ja ohjata püüdnud ühiskondlikke, ajakirjanikke ühendavaid ning inimõiguste kaitsele pühendunud organisatsioone. Vähemalt on suures pildis õnnestunud veebiehitajal hundid ja lambad sõbraliku egiidi all kokku tuua.

Seni kõrvale hoidunutest võib üheks silmatorkavamaks pidada Amazoni. Sellest ei saa välja lugeda otsest vastuseisu, sest kokkulepe on alles värske. Kokkuleppe põhimõtted eeldavad kohe millegi konkreetse tegemist. Vastasel juhul eemaldatakse jokutaja veebikaitsjate vennaskonnast. Järelikult tasub oma tegevusplaan korralikult läbi mõelda. Nimistust välja langemisel võib olla halvem maik võrreldes sellega liitumise edasilükkajast.

Pealegi on kokkulepitud suunised küllatki ebamugavad. Neis nõutakse näiteks selles osaleda soovivatelt riikidelt, et need püüaksid igale soovijale tagada juurdepääsu internetti ja samal ajal austaksid kasutajate privaatsust. Viimasega seoses peab kasutajatele võimaldama juurdepääsu nende kohta kogutavatele andmetele, kaasaarvatud õigusega nende kogumine keelata. Sellega on omakorda seotud üleskutse firmadele, et need looksid kasutajate jaoks käepärase ja mõistetava liidese neid puudutavate andmekogumise seadetele.

Ühtlasi peavad pingutama firmad veebiteenuste odavuse ja erivajadustega sihtrühmadele juurdepääsu tagamise nimel. Selle loogiliseks jätkueelduseks on teha enne teenuste avalikustamist toote parema kasutatavuse nimel koostööd võimalikult erisuguste kasutajarühmadega, et vältida kellegi heaolu ohustamist. Kokkulepe läheb koguni nii kaugele, et eeldab suurtelt IT-ettevõtetelt töötajaskonna soolist, kultuurilist, võimekuse ja muude tunnuste põhist heterogeensust.

Kokkuleppe peamiseks eesmärgiks võib pidada soovi kujundada veebist kõigile väärtuslik paik ja asuda seda kaitsma ahnete, vägivaldsete ning info ruumi sulgeda soovivate jõudude eest. Riikidest on kokkuleppe suhtes poolehoidu väljendanud Saksamaa ja Prantsusmaa.

Seda võib vist pidada kõige odavamaks viisiks, kuidas pääseda uudiskünnist ületanud leppe kuma valgusesse. Juhul kui riigid kokkuleppega sisus ei ühine, on tegemist küünilise loosungiga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".