Kristjan Port: Zuckerbergi ''heasoovlikkus'' paneb proovile interneti põhialused
Kui kaks heategijat kokku saavad, osutub üks neist halvemaks. Täpselt samasuguseid asju ega inimesi pole olemas. Huvitav, juhul kui kokku saavad Facebooki looja Mark Zuckerberg ja internetile kasutamiskeskkonna välja mõelnud Tim Breners-Lee, siis kumb osutub neist halvemaks?
Ülesanne polegi lihtsamate killast, vähemalt mitte esialgu. Kes veel mäletab, siis Zuckerberg esines sügisel ÜRO 70. üldassambleel, kus rääkis vajadusest teha internet kättesaadavaks neljale miljardile netitutele. Ta apelleeris inforuumile kui globaalse õigluse ja võimaluste platvormile. Samal ajal avaldas ta ülemaailmse konnektiivsuse deklaratsiooni sooviga, et maailma liidrid teeks interneti kasutamise võimaldamise omale prioriteetseks ülesandeks. Näete, Berners-Lee lõi veebiprotokolliga eeldused, aga Zuckerbergi võib pidada loodud „põllu“ harijaks ja kasvatajaks.
Kui India peaminister Narendra Modi külastas Räniorgu, toimus Zuckerbergil temaga eraldi kokkusaamine, milles lubas viimane teha omalt poolt kõik võimaliku, et India tuhat miljonit alamat saaks ühenduse internetiga. Ta meenutas, et Indias on miljard inimest, kellel puudub võimalus interneti kasutamiseks ja selle puuduse kõrvaldamine on talle oluline ülesanne, kuna interneti ühendus võimaldab kergitada inimesed vaesusest, luua miljoneid töökohti ja parandada hariduse kättesaadavust.
Poliitikule on kohtumine Zuckerbergiga märgiliselt kasulik, rääkimata aktivatest, tuues meretaguse reisiga pagasina kaasa lubadused indialased peagi internetiga rikkaks teha. Peaminister kallistas Zuackerbergi ja jäädvustas hetke selfiele. Olgu lisatud, et Modile meeldivad selfied ja internet vägagi. Ta algatas kampaania hashtagiga #SelfieWithModi tänu millele kerkis Indias kiirkorras 1500 nutitelefoniga pilditegemise kioski.
Astud kioski, sätid end telefoni kaamerasilma ette ja teed klõpsu. Nutikas osa telefonist lisab peaminister Modi sinu kõrvale pildile ja hakkabki kergem. Kriitikud mainisid, et rahvale oleks 1500 väljakäigust olnud rohkem rõõmu ja püsivamat kergendust, aga mida nemad teavad. Riigi juhiks on rahvas valinud Narendra Modi. Pealegi sai tööd 1500 inimest, kes kioskis telefoni valvavad.
Zuckerbergi tasuta interneti projekt sai paraku tagasilöögi, kui India sidevaldkonnas järelvalvet teostav amet keelustas uue maailmaparandusliku teenuse. Põhjenduseks toodi seadus, mille järgi ei tohi ükski sideteenuse pakkuja müüa ega tasuta jagada sisupõhiselt diskrimineerivaid teenuseid. Nimelt ei ole „Zuckerbergi internet“ see, mida meie internetiks peame. Tema teostus tasuta kättesaadavast veebiteenustest seisnes valitud veebisisu vahendamises, milleks olid peamiselt kohalikud uudised, ilmaennustus, mõned tervishoiuga seotud veebilehed ja Vikipeedia.
India poole esindajad väidavad, et kellelgi pole õigust isegi tasuta teenust jagades asuda dikteerima interneti kasutajale nii maal kui linnas, kuidas nad tohivad internetti kasutada. Interneti kasutamisel tuleb sellest ammutada kogu saadav potentsiaal.
Zuckerberg väidab vastu, et kogu interneti sisu tasuta kättesaadavaks tegemine ei ole majanduslikult jätkusuutlik. Sellisel juhul ei tohiks ju suuri lubadusi välja kuulutada! Samuti võiks uurida, kuidas mõnes riigis siiski leitakse, et ilma piiranguteta neti tasuta kättesaadavuse edendamine tasub ära kaudselt tõusvate tulude tõttu. Põhimõtteliselt sõdib Zuckerbergi pakutav valikuline netiteenus tema enda loosungitega, kuidas internet kiirendab hariduse ja töö edendamist ning kaotab vaesust. Rikas inimene valib ise, vaesele valitakse.
Tim Berners-Lee on India ameti otsusega rahul. Tuletagem meelde veebi algupärane idee. See on detsentraliseeritud, st keegi ei saa keskselt kontrollida veebi kasutust. Veeb ei tohi olla diskrimineeriv, võimaldades kellelgi osta või saada eeliseid. See on universaalne keskkond, milles arvutid räägivad omavahel sama keelt, aga kasutajad võivad rääkida kuidas ja mida iganes. Veeb rajaneb konsensusel ja läbipaistvusel.
Facebook seda ei ole. See ei välista, et Zuckerberg ei võiks muutuda paremaks inimeseks. Seni aga on järjestus tema kahjuks.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal