Koroonakultuuri ilminguid on mitmeid. "Esiteks see, mida me internetis jagame: uudised, libauudised, kuulujutud, vandenõuteooriad ja igasugused sellised naljapildikesed, mida meemideks kutsutakse," loetles Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Eda Kalmre saates "Huvitaja" koroonakultuuri ilminguid.

Samas toob ta välja, et viiruseteema on tunginud ka materiaalsesse argiellu. "Tehakse koroonapisiku-kujulisi pirukaid, Ma olen näiteks suures Facebooki käsitöögrupis, kus on üle 30 000 naisterahva ja siis seal naised näitavad pilte, kuidas nad on teinud kõrvarõngad näiteks koroonaviirusekujulised või siis vetsupaberikujulised."

Kuulujuttude kohta ütleb Kalmre, et kriisiolukordades on need tavalised. Igal kuulujutul on tema sõnul aga alati kusagil tõepõhi all. Näiteks levib jutt, nagu pandaks Tallinn eriolukorras lukku. Praeguseks on tehtud seda Helsingi ja mitmete teiste linnadega, ütleb vanemteadur.

Samas ei saa me tänapäeval enam rääkida anonüümsetest kuulujuttudest. "Facebooki ja sotsiaalmeediat kammides saab peaaegu et jõuda algallikani välja," ütleb Kalmre. Näiteks kuulujutt Tallinna lukkupanekust sai tema sõnul alguse teetöödest. Jutu levitaja nägi teetööliste tõkendit ja pidas seda linnapiiride kinnipanekuks.

"Folkloristidele - kui see aeg nii kurb ei oleks - on see väga huvitav aeg," ütleb Kalmre. Tema sõnul ei istu rahvaluuleteadlased kriisi ajal käed rüpes, vaid koguvad nn koroonapärimust. "Euroopa folkloristid on ühendanud oma jõud ja koguvad. […] Ka meie Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivid koguvad seda materjali," täpsustab ta.

Paralleelid katkuajaga

Kalmre näeb koroonaviiruse ja katku pärimuse vahel mõndagi sarnast. Näiteks on katkul rahvajuttudes tavaliselt kepike, mille puudutusega ta haigust levitab. Samuti on katku püütud pärimuses isikustada ehk ta on saanud kas inimese või looma kuju.

Nagu koroona eest, kaitses katku eest muutunud käitumisstrateegia. "Ellu jäid ikkagi need, kes suutsid katku ära petta, kuidagi teistmoodi käitusid või olid ettevaatlikumad," ütleb Kalmre. Ühised on ka maskid: katku ajal kandsid neid vähemalt arstid.

Vandenõuteooriad ja valeinfo

Suure osa koroonapärimusest moodustavad Kalmre sõnul erinevad vandenõuteooriad. Enim teoretiseeritakse viiruse päritolu üle. "Arvatakse, et selle taga on mingisugune tume jõud, kes selle lahti lasi. Ebola puhul olid süüdi aafriklased ja nüüd arvatakse, et COVID-19 on geneetiliselt töödeldud SARS. Kanada laboritest on selle hiinlased varastanud ja siis kogemata lahti lasknud."

Samas on võitlus valeuudistega Kalmre sõnul võtnud infosõja mõõtmed. Ta toob näiteks Propastop.org tegevuse, mille käigus Kaitseliidu vabatahtlikud libauudiseid otsivad.

Vältimaks valeuudise õnge minekut soovitab vanemteadur tarbida end juba usaldusväärsena tõestanud kanaleid. "Nagu meediainimesed ütlevad, et tuleks ikkagi lugeda selliseid vabariiklike ajalehti, mida on loetud, ja oma info võtta sealt," ütleb ta. Sotsiaalmeedias liigeldes soovitab ta aga alati allikat kontrollida.

Folklorist Eda Kalmre oli külas saates "Huvitaja" 1. aprillil.