"Teise laine puhul pole suutnud paraku ükski Euroopa riik aeglustada viiruse levikut ühiskonda vähemal või rohkemal määral sulgemata. See on võrreldav tuumanupule vajutamisega, sest reeglina satuvad niigi haavatavad inimrühmad selle mõjul veel kehvemasse seisu. Ent mida kiiremini ja otsustavamalt seda teha, seda leebem ühiskonna sulgemine lõppkokkuvõttes on. Karmimad piirangud saavad olla piirkondlikud ja kesta lühemat aega," märkis Peter Klimek, Viini Meditsiiniülikooli komplekssüsteemide dotsent ERR Novaatorile.

Klimek analüüsis hiljuti ilmunud töös neljal eri meetodil enam kui 200 riigis kehtestatud ligi 50 000 meetme mõju. Tegu oli seeläbi seni kõige ulatuslikuma seni ilmunud vastava analüüsiga. Klassikaliste võrdlusmeetodite kõrval muu hulgas süvaõppe kasutamine võimaldas vähendada võimalust, et nähtud mõju taga olid andmebaasides leiduvad veidrused.

"Ühte ülitõhusat ja alati toimivat abinõud pole olemas. Alati on tarvis vaadata laiemat konteksti, kohalikke eripärasid ja seda, kus epideemiakõveral parajagu ollakse," tõi dotsent välja töö põhijärelduse.

Analüüsi põhjal aitab R-i ehk nakkuskordajat kõige rohkem vähendada väikeste kogunemiste keelamine. Muu hulgas haarab see restoranide sulgemist, kohustuslikku kodust töötamist, vähem kui 50 inimesega kogunemiste keelamist jmt. Tõhus on ka koolide-lasteaedade sulgemine, piiride kinnipanek ja kaitsevahendite kättesaadavuse parandamine.

Ühiskonna täieliku sulgemise ehk vaid hädavajalike käikude lubamise mõju on samas väiksem, kui ehk oodata võiks. "Statistiliselt on seda raske uurida. Mitte ükski Euroopa riik ei teinud seda päevapealt. Neile eelnesid leebemad meetmed, mis ei jõudnud selleks ajaks alati mõju avaldada," selgitas Klimek. Samas võib olla mitmete leebemate meetmete mõju kokku olla tema sõnul võrreldav riigi laussulgemisega või seda isegi ületada.

Tulemuste tõlgendamisel tuleb meeles pidada, et järeldused põhinevad märtsis ja aprillis kehtestatud piirangutel. Sügistalvel võivad käituda teistmoodi nii riigid kui ka inimesed. Piiranguid kehtestatakse järk-järgulisemalt. Inimesed on pandeemiast väsinud.

Seda kinnitavad Klimeki töörühma teise laine ajal tehtud tähelepanekud. "Vahe on selgelt olemas. Näiteks toimib kohustus koju jääda endiselt hästi. Uute juhtumite arv ei vähenenud aga riikide laussulgemisel nii kiiresti kui esimese laine ajal," ütles dotsent. Teisisõnu, tulemusi ei saa taaskord praegusele olukorrale üks-ühele üle kanda.

Tants koolide ümber
Ühe kõige vastuolulisema järeldusena viitavad töörühma järeldused koolide ja lasteaedade sulgemise märkimisväärsele viiruse levikut aeglustavale mõjule. Veel augustis leiti näiteks Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse ülevaates, et koolid peegeldavad vaid ühiskonnas toimuvat. Kui viirus levib koolides, levib see ka ühiskonnas laiemalt.

Klimek kinnitas, et sarnastele järeldustele on jõutud hiljem ilmunud teadustöödeski. Tippteadusajakirjades ilmunud uuringutes on seostatud koolidega aga ka lausa 60 protsenti nakatumisjuhtumitest. Vahe on lähtepunktis. Esimestes uuritakse, kus inimesed nakatusid ja kellelt viiruse said. Teist tüüpi, enamasti statistikute töödes arvestatakse lisaks piirangute kaudset mõju.

"Kui lasteaiad ja algkoolid kinni panna, lööb see täiskasvanute harjumuspärase elukorralduse täielikult sassi. Nad peavad koju jääma, et last hoida. See avaldab omakorda mõju ettevõtetele ja restoranidele-poodidele. Kuigi neile ja haridusasutustele kehtestatavaid piiranguid käsitletakse eraldi, on nende mõju võimatu lõplikult teineteisest lahutada," selgitas Peter Klimek.

Mida vanemad on lapsed, seda rohkem nad viirust ise levitavad ja seda märgatavam on piirangute otsene mõju. Noorte täiskasvanute või 15–19-aastaste omavaheline läbikäimine võib olla vägagi tihe.

Töörühm viitab haridusteemat käsitledes taas tuumanupu metafoorile. Distantsõpe tekitab hariduslünki, stressi ning võib viia kehvema toitumise, sotsiaalse isolatsiooni ja teiste psüühiliste probleemideni. "Meie seda ei uurinud, kuid samale viitavad paljudes teistes riikides läbiviidud teadustööd," tõdes dotsent.

Õigel ajal õiges kohas
Peter Klimek paneb kolleegidega inimestele südamele, et iga piirangu või meetme kehtestamist tuleb põhjalikult läbi kaaluda. "Oli näiteks mõneti üllatav, et näiteks soovitus ja riiklik kohustus füüsilist distantsi hoida toimisid peaaegu sama hästi," tõi dotsent näite. Klimek tõdes Lõuna- ja Kesk-Euroopas toimuva põhjal, et praeguseks võib olla inimeste suhtumine juba teistsugune.

Samal ajal viitas analüüs selgelt, et vaatamata Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele pole avalikus ruumis asuvate pindade ulatuslikust desinfitseerimisest erilist kasu. Ühtlasi ei langetanud nakkuskordajat märkimisväärselt ühistranspordi sulgemine. "Liialdades, kui sa ei taha viirust saada, sõida ühissõidukiga. Inimesed on seal eriti ettevaatlikud ja hoiavad sinust eemale," viitas Klimek.

Tõsisemal toonil nentis dotsent, et Euroopa riigid kukkusid teise laine kontrolli all hoidmisel läbi ja seda raskemaid valikuid tuleb nüüd teha. "Tulemused näitavad eriti füüsilise vahemaa hoidmise poolelt, et mida varem sellega seotud abinõusid rakendada, seda tõhusamalt need toimivad. See on ühiskonna lukkupaneku ehk tuumanupule vajutamise seisukohalt kõige tähtsam õppetund. Mida väiksem on juhtumite arv taolisi meetmeid kehtestades, seda leebem saab hiljem olla," sõnas Klimek.

Osa löögist võtavad sellisel juhul enda kanda teised kaitsekihid. Lähikontaktide otsimine kaotab aga paljude nakkusjuhtumite korral oma mõtte. Samas võtmes pole võimalik piirduda enam piirkondlike piirangutega, vaid sulgeda tuleb juba terve riik. "Mida edukamalt me teisi kaitsekihte tervena hoida suudame, seda vähem peame oma riiki liikumiste piiramiseks lukku keerama ja häirima sellega oma tavapärast elu," lisas dotsent.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour.