Värsked uuringud: koolid mängivad viiruse levikus teisejärgulist rolli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kool. Autor/allikas: Pixabay

Koolide sulgemine ja laste distantsõppele saatmine aitab küll uute nakatumiste arvu vähendada, kuid need mängivad viiruse levikus teisejärgulist rolli, nähtub Rootsis ja Inglismaal läbiviidud uuringutest. Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse ülevaates nenditakse aga, et võrreldes teiste piirangute ja meetmega on koolide sulgemise täpse mõju hindamine äärmiselt keerukas.

Rootsi
"Ennustan, et osad inimesed hakkavad kasutama meie tööd näitena, et koolide sulgemine ei mõjuta vanemate nakatumist kuigi palju. Teised rõhuvad aga õpetajate nakatumisele ja leiavad, et need tuleks kohe kinni panna," nentis Helena Svaleryd, muu hulgas tervishoiuküsimustele keskenduv Uppsala Ülikooli majandusprofessor.

Svaleryd lähtus kolleegidega möödunud kevadel Rootsis kogutud andmetest. Võrreldes ülejäänud Euroopaga olid riigis kehtinud piirangud pikalt võrdlemisi leebed. Alates märtsist saadeti 10.–12. klassi õpilased koduõppele, nooremad klassid käisid aga koolis edasi. Töörühm võrdles, kui sageli nakatusid vanemad, kelle kõige nooremad lapsed käisid vastavalt 9. või 10. klassis. Samuti uurisid teadlased, kui sageli nakatusid 10.–12. klassi õpetajad võrreldes 7.–9. klasside õpetajatega ning kas haigust põdesid ka nende elukaaslased.

Tulemuste põhjal nakatusid 9. klassis käivate laste vanemad võrreldes distantsõppele jäänud õpilaste vanematega ligikaudu 17 protsenti sagedamini. Umbes 450 000 vanema kohta oleks tähendaks see 500 täiendavat haigusjuhtu. Statistiliselt on Svalerydi sõnul vahe seega nullist sisuliselt eristamatu.

Õpetajate puhul oli vahe märgatavam. Nooremate klasside õpetajad haigestusid kaks korda sagedamini ehk 1000 õpetaja kohta diagnoositi keskmiselt 2,81 täiendavat haigusjuhtu. Mõnevõrra sagedamini haigestusid ka õpetajate partnerid, kuid statistilises mõttes pole tulemused taas väga kindlad. Kokku oleks diagnoositud 38 täiendavat nakatumist.

Svaleryd tõdes, et õpetajate nakatumist oleks saanud vähendada. "Viiruse leviku vähendamiseks ei tehtud koolides kuigi palju, peamiselt piirdus see sagedasema kätepesuga. Hajutamise ja õpetajatele näokaitsete jagamisega oldi tagasihoidlikumad. On mõistetav, et algklassiõpilasi on panna raske maski kandma, kuid vanemate klasside puhul oleks see täiesti mõeldav," lisas professor.

Töörühm märkis, et laste distantsõppele saatmise kasulik mõju võis olla tegelikult suurem. Nakatunud vanemad võis levitada viirust ka võõrastele, samas nakatuvad eeskätt siiski samas majapidamises elavad inimesed.

"Kuigi efekt on olemas, pole see meie hinnangul väga suur. Muidugi kui mõnes riigis on nakatumisnäitaja napilt üle ühe, võib sellest piirangust sõltuda, kas igapäevaste nakatunute arv kasvab või kahaneb," sõnas Svaleryd. Ühtlasi kutsus ta poliitikakujundajaid tegema järeldusi rohkem kui ühe uuringu põhjal.

Inglismaa
Suurbritannias asuva Warwicki Ülikooli teadlased uurisid, kui sageli puudusid õpetajad ja õpilased alates õppeaasta algusest saadik koolist. Erinevalt kevadest hoiti Inglismaal koolid jaanuarini lahti isegi kõige karmimate piirangutega piirkondades. Jaanuaris saadeti uue viirusetüve tõttu distantsõppele kõik lapsed, kes polnud erivajadustega või kelle vanemad ei tööta elutähtsates sektoritest. Põhjuslike seoste välja selgitamiseks võrdles Michael Tildesley kolleegidega puudumisi uute COVID-19 juhtumitega samas kogukonnas.

"Suuresti peegeldas puudumiste arv viiruse levikut kogukonnas ja oli sellest mõne päeva võrra nihkes," sõnas Tildesley. Koolide võrdlemisele rollile viitab tema sõnul teinegi asjaolu. Septembris-oktoobris puudusid koolist sagedamini alg- ja põhikooliõpilased kui keskkooliõpilased. Õpetajate puhul võis näha aga vastupidist. See vihjab matemaatikalektori sõnul, et õpetajad ei saanud puudumiseni viinud viiruse enamasti koolist. Samas ei võimaldanud uuringu ülesehitus öelda, kus õpilased või õpetajad viirusega nakatusid.

Eraldi toob Tildesley kolleegidega välja Briti ajakirjanduses novembris palju kõneainet nooremate inimeste kasvanud nakatumise. Viimast toodi näitena, et koolid mängivad viiruse levikus märkimisväärset rolli. Tagantjärele saab seostada aga autorite sõnul uue kergemini leviva viirusvariandiga B.1.1.7. Riigi kesk- ja põhjaosas, kus see toona laialt ei levinud, noorte nakatunute arv samas tempos ei kasvanud.

"Meie tulemuste põhjal on koroonaviirusega nakatumise risk alg- ja põhikoolis palju väiksem kui keskkoolis. Lisaks ei viita analüüs, et kontaktõpe mängib kogukonnas nähtavate haiguspuhangute juures märkimisväärset rolli," kinnitas Tildesley.

Siiski kutsus ta kolleegidega üles kontaktõppe taastamisel haiguse levikut kogukonnas hoolikalt jälgima. Eeskätt tuleks kooli lubada just nooremad lapsed ja vanemate omavaheline kokkupuude peaks olema nii väike kui vähegi võimalik. Tulemuste puhul ka arvesse võtta, et töö pole ilmunud veel eelretsenseeritud teadusajakirjas.

Nooremate klassidega seotud madalamale nakatumisriskile viitab aga ka näiteks Hollandi teadlaste uuring. Kui kooliväliste kontaktide arv jääb samaks, oleks vähendanud koolide sulgemine seal novembris R-i 10–20-aastaste seas kaheksa protsenti, 5–10-aastaste hulgas viis protsenti ja 0–5-aastaste seas oleks olnud selle mõju minimaalne

Laiem pilt
Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskus avaldas viimati olemasoleva koolide sulgemist puudutava teaduskirjanduse kokkuvõtte detsembri lõpus. Ülevaate kohaselt on väga kindel, et koolide sulgemine vähendab koroonaviiruse levikut. Samas on äärmiselt raske hinnata, kui tõhus on see võrreldes teiste meetmetega. Koolide sulgemine või avamine on käinud tavaliselt käsikäes teiste leevenduste või piirangutega. Erinevatele tulemustele on jõutud nii mudeldamisel põhinevatel kui ka empiirilistel uuringutel.

Küll aga on ülevaate autorite hinnangul väga kindel, et ainuüksi koolide ennetavast sulgemisest viiruse levikule piiri panemiseks ei piisa. Samuti tuleks koolide sulgemisel arvestada teiste meetmetega, mida on viiruse leviku piiramiseks kogukonnas juba rakendatud. Mõelda tuleb ka sellele, kuidas mõjutab see laste füüsilist ja vaimset tervist ning hariduslünga tõttu tekkivale majanduslikule kahjule. Lisaks tõdeti ülevaates, et pole veel selge, kuidas mõjutab koolide sulgemise tõhusust uus kergemini leviv viirusvariant.

Koolide ja haridusasutuste sulgemist loeti üheks kõige tõhusamaks meetmeks detsembris keskpaigas ilmunud Austrita teadlaste uuringus. Teadustöös uuriti kokku enam kui 200 riigis kevadel appi võetud meetme mõju.

Haridusasutuste sulgemine vähendas järjepidevalt nakkuskordaja R-i 0,15–0,21 võrra. Meetme rakendamisel nakataks seega näiteks sada inimest koroonaviirusega sadat, mitte 115–121 inimest. Töö juhtivautor Peter Klimek selgitas, et seda ei saa kanda eeskätt mitte koolis nähtud nakatumiste arvu vähenemisele, vaid piirangu kaudsele mõjule.

"Nooremate laste koju jätmine paneb pausile ka täiskasvanute elu. Kui muidu läheksid nad tööle või liiguksid rohkem ringi, siis nüüd peavad jääma nad koju, et lapsel silma peal hoida," selgitas Viini Meditsiiniülikooli komplekssüsteemide dotsent. Seetõttu soovitas ta üritada viiruse levikut võimalikult madalana hoida leebemate meetmetega ja haarata tuumanupu järele alles viimases hädas.

"Ma ei arva, et koole peaks pikemat aega suletuna hoidma, kuid kui kuskil piirkonnas on suurem haiguspuhang, võib olla distantsõpe midagi, mida peab kaaluma. Kui see aga käiku lasta, peaks see olema suunatud vanematele lastele, nooremate puhul pole saadav kasu kuigi suur," sõnas Helena Svalery. Kõige eelneva juures peab pöörama erilist tähelepanu õpetajate nakatumisriski vähendamiseks.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: